Riigi tellimusel valmis pikaajalise ehk nn D-viisaga Eestisse saabuvate inimeste jaoks 36 kohanemist toetavat videot, mis aitavad vastuseid leida erinevatele olmeküsimustele Eestis elamise, töötamise ja õppimise kohta. 

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik Kerli Zirk sõnas, et vaatamata üha suurenevale arvule ei ole lühiajaliselt Eestis viibivatele inimestele piisavalt infot teenuste kohta, mis toetaksid siinset sujuvamat kohanemist. "Ligipääs kohanemisvaldkonna teenustele mõjutab aga omakorda välismaalaste iseseisvat hakkamasaamist ja nende elukvaliteeti. Balti Uuringute Instituudi uuringu tulemused näitasid, et lühiajalistel töötajatel ja viisa alusel riigis viibijatel on kohanemisega seotud probleemid ja murekohad samad kui neil, kes viibivad Eestis elamisloa või -õiguse alusel. Selleks, et toetada Eestisse D-viisa alusel saabunud inimesi, otsustasime luua õppevideod ja teha koolitusi, mis annaksid vastused olulisematele küsimustele seoses Eestis viibimise, töötamise, õppimise ja kohanemisega," rääkis Zirk.

Koolitusprogrammi elluviija Expat Relocation Estonia juht Martin Lään selgitas, et ühtekokku on valminud 36 õppevideot. "Videod käsitlevad väga praktilisi teemasid nagu töötamisega seotud õigused ja kohustused, elamistingimused, keeleõpe, arstiabi saamine, haridus, pangateenused ja muu, mida Eestis elades ja töötades vaja teada on," loetles Lään õppematerjalide sisu. "Lisaks korraldame paralleelselt ka tasuta koolitusi, mis kohanemisel abiks on," selgitas Lään ning lisas, et videod on õppematerjalina väga käepärane vahend Eesti eluga tutvumiseks, sest neid võib vaadata igal ajahetkel ning need on ligipääsetavad sõltumata asukohast.

Õppevideotega saab tutvuda www.newinestonia.ee. Samal veebiaadressil toimub ka koolitustele registreerimine. Soovi korral saavad koolitusi tellida ka tööandjad.

Pikaajaline viisa (D-viisa) antakse Eestis viibimiseks kuni kaheteistkümneks järjestikuseks kuuks viibimisajaga kuni 365 päeva. Pikaajaline viisa annab õiguse liikuda kogu Schengeni alal kuni 90 päeva 180 päeva jooksul. D-viisa alusel saabub riiki lisaks töötamise eesmärgil tulnud kolmandate riikide kodanikele ka välistudengeid. Enim töötajaid D-viisa alusel saabub Eestisse Ukrainast, järgnevad Venemaa, Valgevene, Moldova ja Usbekistan. 

Tegevused on loodud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi taotlusvooru projekti "Pikaajalise viisa alusel Eestisse saabunud kolmandate riikide kodanikele suunatud e-koolitused 2021–2022" elluviimise toetamiseks. Projekti AMIF2021-11 kaasrahastavad Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning Siseministeerium.

 

Lisainfo

Riiklik koolitusprogramm "New in Estonia"

press@newinestonia.ee

Tel: +372 56 95 82 45

6. juulist algas kõigi ajutise kaitse saanud Ukraina sõjapõgenike registreerimine kohustuslikku ning tasuta kohanemisprogrammi. Politsei- ja Piirivalveamet saadab suunamiskirja kõikidele ajutise kaitse saanud täiskasvanule. Eesti keele õppesse on saanud kutse esimesed 2500 ajutise kaitse saanut. 

„Eesti keele oskus vähemalt baastasemel on hädavajalik, et meie riigis iseseisvalt hakkama saada ning kohaneda siinse ühiskonnaga. Seetõttu on kohanemisprogramm koos keeleõppega ajutise kaitse saanud Ukraina sõjapõgenikele kohustuslik ning tasuta. Oleme koolituste pakkumisel äärmiselt paindlikud – lisaks sellele, et õpet saab läbida veebis, on plaanis teha koolitusi kõikides Eesti piirkondades, kus ajutise kaitse saajad elavad. Teeme omalt poolt kõik selleks, et igaüks leiaks endale sobiva viisi ja aja kasuliku koolituse läbimiseks," ütles kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman.

Ajutise kaitse saajal tuleb nii kohanemisprogrammi kui eesti keele õppesse iseseisvalt registreerida veebikeskkonnas www.settleinestonia.ee.

Keeleõpet pakuvad kokku 5 keeltekooli: Sola Integra OÜ Põhja-Eesti PPA piirkonnas, Multilingua Keelekeskus OÜ Tallinnas, OÜ PR Reiting Lõuna-Eesti PPA piirkonnas, Algus OÜ Ida-Eesti PPA piirkonnas ja Folkuniversitetet Estonia MTÜ Tartus. Lääne-ja Kesk-Eesti PPA piirkonnas ei ole veel pakkuja teada. Lisaks kuulutatakse suvel välja erakorraline riigihange täiendava 900 ajutise kaitse saaja keeleõppeks. Keelekursused toimuvad mahus 100 akadeemilist tundi ja toimuvad kas veebiõppena või kontaktõppena klassiruumides.

2022. aasta lisaeelarvest toetatakse ajutise kaitse saajate kohanemisprogrammi eesti keele õpet 4,5 miljoni euroga. Kokku on koolituskohti 9 000.

2022. aasta lisaeelarvest toetatakse ajutise kaitse saajate kohanemisprogrammi ühepäevase koolituse läbiviimist 4,6 miljoni euroga. Käivitunud on koolitused esimesele 10 000 ajutise kaitse saajale. Juulis kuulutatakse välja hange täiendava 10 000 kohanemisprogrammi õppekoha pakkuja leidmiseks. Lisaks luuakse ajutise kaitse saajatele võimalus läbida kohanemisprogrammi koolitus iseseisva videoõppena. Selleks on ettevalmistamisel hange, millega leitakse õppevideote tootja.

Lisainfot kohanemisprogrammi kohta leiab Kultuuriministeeriumi kodulehelt.

Kultuuriministeeriumi 

Infovoldik (UKR)

Infovoldik (EST)

Infovoldik (ENG)

Infovoldik (RUS)

 

Vastuvõtukeskused 

Kõik Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenikud tuleb esmalt suunata vastuvõtukeskusesse - ka siis, kui neid on Eestis juba ees ootamas sugulased, tuttavad või on olemas majutusvõimalus. Vastuvõtukeskustes sõjapõgenikud registreeritakse, neile pakutakse esmast abi (meditsiin, esmatarbed, psühholoogiline nõustamine jm) ning koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga jagatakse edasisi juhiseid ajutise elukorralduse loomiseks Eestis.

Vastuvõtukeskused asuvad

• Tartus, Raadimõisa hotellis (Mõisavärava 1)
• Tallinnas, Niine 2 
• Pärnus, Suur-Sepa 16  
• Rakveres, Kastani puiestee 12 

Vastuvõtukeskustes teostatakse sõjapõgenikele esmane tervisekontroll ning vajadusel suunatakse teisesesse tervisekontrolli. Vastuvõtukeskustes korraldatakse ka koroonaviiruse testimine ja vajadusel suunatakse COVID-19 vastu vaktsineerima. Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks Eestis kehtestatud karantiinireeglid kehtivad ka sõjapõgenikele, st Vabariigi Valitsuse korralduse nr 305 kohaselt peavad Eestisse saabuvad põgenikud jääma 7 päevaks isolatsiooni, kui neil puudub tõend COVID-19 vastase vaktsineerimise või koroonaviiruse läbipõdemise kohta.

 

Ajutise kaitse taotlemine

Ukraina sõjapõgenikel on Eestisse saabudes võimalus taotleda ajutist kaitset, mille alusel väljastatakse neile ka elamisluba kestusega üks aasta. Ajutine kaitse võimaldab sõjapõgenikele ligipääsu tööturule, haridusele ja sotsiaalkaitsel ning annab Eesti kodanikega sama ulatuslikud õigused toetustele ja töötingimustele.

Ajutist kaitset saab taotleda PPA teenindussaalides, samuti planeerib PPA luua mobiilsed menetluspunktid majutuskohtadesse, kus Ukrainast saabunud sõjapõgenikud viibivad. Infot selle kohta saab majutuskohtades kohapeal. Tartu vastuvõtukeskuses on olemas PPA esindaja, kellele on võimalik taotlus esitada kohapeal. Rohkem infot

 

Tervishoiuteenuste osutamine

Kõigile Ukrainast saabuvatele sõjapõgenikele on tasuta tagatud vältimatu arstiabi, sh vältimatu hambaravi, mille edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Ka perearstikeskused osutavad üldarstiabi nimistuväliselt kõigile Ukraina sõjapõgenikele.

Apteegid tohivad aktsepteerida ka Ukrainas väljastatud paberretsepti, v.a narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite puhul. Apteekri jaoks peab olema üheselt arusaadav, milline ravim on inimesele määratud.

Elamisloa ja Eesti isikukoodi saanud Ukraina põgenikud ei ole automaatselt Eestis ravikindlustatud, vaid elamisloa saamise järel saavad nad ravikindlustust taotleda Eesti inimestega võrdsetel alustel.  Rohkem infot
 

Info Urkaina sõjapõgenikele on koondatud veebilehel kriis.ee

Julgeolekukriisi info leiad https://kriis.ee/julgeolekuolukord-euroopas või helistades Riigiinfo telefonile 1247. 

Postimees on loonud ka ukraina keelse veebilehe: https://ukraina.postimees.ee/.

 

Sotsiaalministeeriumi infoleht sõjapõgenike vastuvõtmise kohta

 

Annetus- ja abikeskkonnad üle Eesti

Nõo vallas kogub annetusi Nõo Priitahtlik Päästeselts

• Ukraina heaks
• Eesti Punane Rist
• Eesti Pagulasabi
• Päästeliit
• Selverite üleriigiline kogumisvõrgustik
• Ma armastan aidata: 1) Anneta Ukraina elanike toetuseks; 2) Aitame Ukraina loomi
• Riigikaitse Edendamise Sihtasutus
• Cats Help MTÜ
• Loomapäästegrupp
• Eesti Loomakaitse Selts

Rahvusvahelised keskkonnad

• Ukraina sõjavägi
• Sõjas kannatanud lapsed

Võimalused olla abiks riigikaitses ja teha head

• Häirekeskus
• Kaitseliit
• Naiskodukaitse

Lisateave Ukrainaga seotud küsimustes

• Eestis viibimine, ööbimine, olme: 1247,  6001247
• Migratsiooni küsimused s.h. töötamise registreerimine: migrationadvice@politsei.ee 612 3500
• Psühholoogiline abi: 614 7393
• Arstiga konsulteerimine: 1220
• Ukraina kogukond: 5650 2572
• Ukraina Suursaatkond: 601 5815
• Hädaabi: 112
• Konsulaarabi küsimused Ukrainas viibivatele Eesti kodanikele: +372 5301 9999
• Pagulasabi: www.pagulasabi.ee

 

Eesti inimeste ühine soov sõjapõgenikke aidata on väga liigutav. Jagame selle kohta mõned juhised:

• Piiril vajab abi palju inimesi ja neid saab kõige paremini aidata kindla süsteemi järgi. Pagulasabi bussid käivad ja juhid juba tunnevad süsteemi. Samuti on Pagulasabi kontaktis ukraina kogukonnaga Eestis ja aitab ära tuua neid inimesi, kellel on Eestis lähedasi või tuttavaid. Vt infot www.pagulasabi.ee
• Põgenike abistamine ei ole sprint, vaid maraton - peame ühiskonnana olema valmis abistama pika aja jooksul. See tähendab esialgu nii eluaset, riide- ja toiduabi, vajadusel rahalisi toetusi kui pikemas plaanis ka haridust, keeleõpet, arstiabi, töövõimalusi. Transpordiabi on vaid osa tehtest, olulisem veel on mõelda läbi, kuidas aitame sõjapõgenikke, kes on juba Eestisse jõudnud ja seda pikema aja jooksul.
• Mida saab teha nüüd ja kohe? Näiteks, anneta Toidupangale. Toidupank jagab Ukraina sõjapõgenikele iga päev umbes 250 toidupakki ja kogused kasvavad. Et kasvavate kogustega toime tulla, on annetajate abi väga oluline! Lisainfo: https://www.toidupank.ee/ukraina/
• Kõik abistamisvõimalused, sh info vabatahtliku töö ja rahaliste annetuste kohta leiad https://kriis.ee/aita-ukrainat
• Kui oled tööandja ja soovid pakkuda tööd, siis saad seda teha SIIN. Loe lisa: Töötukassa avas tööpakkumiste keskkonna Ukraina sõjapõgenikele | Töötukassa (tootukassa.ee)