Tööturuteenuste osutamist ja tööturutoetuste maksmist reguleerib  tööturuteenuste ja -toetuste seadus. Kliendi jaoks sobilikud tööturuteenused valitakse välja vastavalt iga inimese individuaalsetele vajadustele. Tööturuameti piirkondlikest osakondadest saavad lisaks töötutele nõu ja abi ka töökoha vahetamisele mõtlevad inimesed ning tööandjad.

(vaata tööturuteenuste kirjeldusi ka  Tööturuameti koduleheküljelt):

1. Teavitamine tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja –toetustest on teabe andmine tööturu seisu ja muudatuste, tööturuteenuste sisu ja nende saamise tingimuste ning tööturutoetuste saamise tingimuste kohta. Teenus on mõeldud kõikidele Tööturuameti klientidele.
2. Töövahendus on teenus, milles Tööturuamet suunab töötuid ja tööotsijaid sobivatele vabadele töökohtadele. Niisamuti otsib Tööturuamet tööandjale tema esitatud nõuete järgi sobivat töötajat. Töövahendus on nii töötule, tööotsijale kui ka tööandjale tasuta. Infot välismaal töötamise kohta on võimalik saada Tööturuameti EURES konsultantide käest.
3. Tööturukoolitus on töötule korraldatav tööalane koolitus, kus omandatakse või arendatakse töölerakendumist soodustavaid ameti- või muid oskusi. Tööturukoolitus kestab kuni 1 aasta. Sobiva koolituse valimise käigus arvestatakse inimese varasemate teadmiste ja oskuste, tööturul olemasolevate vabade või loodavate töökohtade ning võimaliku tulevase töökoha nõuetega. Tööturukoolituse (mis kestab rohkem kui 40 tundi) toimumise jooksul makstakse teenuses osalejale stipendiumi ning sõidu-ja majutustoetust. Tööturuamet tellib tööturukoolitust haridusasutuselt, juriidiliselt isikult või füüsilisest isikust ettevõtjalt, kellele on väljastatud koolitusluba.
4. Karjäärinõustamise eesmärk on toetada inimest karjääri arenguga seotud teadlike otsuste tegemisel ning elluviimisel. Karjäärinõustamise käigus otsitakse lahendusi küsimustele, mis tekivad seoses töö- või kutsevalikuga, tööalase karjääri ning töö saamise või kaotusega. Karjäärinõustaja juhendab isikuomadustele, haridusele ja oskustele vastava haridustee, tööalase valiku, koolituse või töö leidmist.
5. Tööpraktika on praktilise töökogemuse saamiseks osutatav tööturuteenus. Tööpraktika toimub tööandja juures, konkreetse juhendaja juhendamisel. Tööpraktika maksimaalseks kestuseks on 4 kuud. Tööpraktika toimumise jooksul makstakse juhendajale juhendamistasu ning praktikal osalejale stipendiumi. Tööpraktikal osalejal on õigus saada ka sõidu- ja majutustoetust.
6. Avalik töö on ajutine tasuline töö, mis ei eelda kutse-, eri- ega ametialast ettevalmistust. Avalikule tööle võib töötu suunata vaid tema soovi alusel. Avalikku tööd korraldab kohaliku omavalitsuse üksus, mittetulundusühing või sihtasutus. Avaliku töö korraldaja maksab töötule avalikul tööl osalemise eest tasu vähemalt miinimumpalga tunnimäära ulatuses.
7. Tööharjutus on tööturuteenus, mis täidab tööharjumuse taastamise või esmase tööharjumuse kujundamise eesmärki. Tööharjutuse sihiks on tõsta töötu valmisolekut aktiivsetes tööturumeetmetes osalemiseks või tööle rakendumiseks. Tööharjutusel tehakse kergemaid töid, mis ei nõua erialaseid teadmisi või milleks vajalikud oskused on omandatavad tööharjutuse käigus juhendaja nõustamisel ning juhendamisel. Tööharjutus kestab korraga kuni 3 kuud. Tööharjutuse toimumise jooksul makstakse osalejale stipendiumi. Tööharjutust korraldab eraõiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja või kohaliku omavalitsuse üksus.
8. Palgatoetus on tööandjale töötu töölerakendamiseks makstav toetus. Palgatoetusega saab tööle rakendada töötu, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vabanenud vanglast või töötu, kes on olnud töötuna arvel järjest üle 12 kuu ega ole tööd leidnud. 16-24-aastase töötu saab palgatoetusega tööle rakendada juhul, kui ta on olnud töötuna arvel järjest üle 6 kuu ega ole tööd leidnud. Palgatoetust võib taotleda eraõiguslik juriidilisest isikust ettevõtja, füüsiline isik või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus.
9. Ettevõtluse alustamise toetuse taotleja on töötu, kes on vähemalt 18-aastane ja läbinud kas ettevõtluse koolituse või omandanud kutse- või kõrghariduse majanduse alal või omab ettevõtluskogemust. Toetuse saamiseks on vaja Tööturuametile esitada avaldus, äriplaan ja koopiad dokumentidest, mis tõendavad ettevõtluskoolituse läbimist või kutse- või kõrghariduse omamist majanduse alal või ettevõtluskogemust. 
10. Tööruumide ja –vahendite kohandamise teenus on suunatud puudega töötutele. Teenus seisneb tööandja ehitise, ruumi, töökoha või töövahendi puudega isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmises.
11. Töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmine – töötamiseks vajalik tehniline abivahend on abivahend, milleta inimesel ei ole puudest tulenevalt võimalik tööülesandeid täita. See tähendab, et abivahendiks kõnealuse teenuse puhul ei loeta vahendit, mis on puudest olenemata vajalik tööülesannete täitmiseks või mis on puudega inimesele vajalik igapäevaeluga toimetulekuks. Teenuse kaudu ette nähtud tehnilist abivahendit on võimalik kasutada kuni 3 aastat.
12. Abistamine tööintervjuul on teenus puudega töötule, kes vajab puudest tulenevalt abi tööintervjuul tööandjaga suhtlemiseks.
13. Tugiisikuga töötamise teenus on teenus puudega töötule, kes vajab töötamisel puudest tulenevalt abi ja juhendamist. Teenuse eesmärk on puudega inimese iseseisev tööle rakendumine, mistõttu osutatakse teenust ajas kahanevalt. See tähendab 1. kuul kuni 8 tundi tööpäevas, 2. kuul kuni 4 tundi tööpäevas ning 3.-4. kuul kuni 2 tundi tööpäevas, ent mitte rohkem kui 700 tundi aastas. Tööturuamet maksab tööandjale tugiisikuga töötamise eest tasu.

1. Töötutoetust on õigus saada inimestel, kes töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul on olnud hõivatud vähemalt 180 päeva tööga või tööga võrdsustatud tegevusega (tööd ja tööga võrdsustatud tegevust reguleerivad tööturuteenuste ja –toetuste seaduse § 26 lõiked 3-4).
2. Stipendiumi makstakse töötule, kes osaleb kas 40 tundi kestval tööturukoolitusel, tööpraktika teenuses või tööharjutusel (stipendiumiga seonduvad põhimõtted on reguleeritud tööturuteenuste ja –toetuste seaduse §-des 34-35).
3. Sõidu- ja majutustoetust makstakse töötule, kes osaleb tööturukoolitusel või tööpraktikas (sõidu- ja majutustoetusega seonduvad põhimõtted on reguleeritud tööturuteenuste ja –toetuste seaduse §-des 36-37).

Küsimuste tekkimisel võib pöörduda Tööturuameti poole infotelefonil 15501.