Emadepäeva eel ajasime juttu Nõo valla lehe toimetuskollegiumi poolt Tartumaa aasta ema kandidaadiks esitatud Piret Savimägiga (42), kelle peres kasvab 4 last - Ants (15), Märt (14) ja kaksikud Maia ja Ita (6).

Piret ja tema abikaasa Varmo on pärit Põlvamaalt. Oma kodu rajasid nad Nõo valda Vissi külla 13 aastat tagasi. Laste kasvades hakati otsima kohta, kus lapsed saaks ise kooli minna. 4 aastat tagasi jõuti Nõo alevikku, kus jäi silma vana talumaja. Tänaseks on sellest saanud perele ruumikas ja kaasaegne kodu, kus võõrustatakse hea meelega sõpru. Piret armastab Nõos elamist ning sõnab, et ideaalsemat kohta pole. Siin on kõik olemas, isegi pere- ja hambaarst.

Piret läks pärast keskkooli õppima geograafiat, kuid varsti sai ta aru, et see ei ole tema jaoks. Ta suundus tööle kaubandusse, alguses tavamüüjana ning hiljem vahetusevanemana. Kaubanduses töötamise kohta on Piretil öelda ainult positiivseid sõnu. Piret arvab ise, et ta pole karjääriinimene, vaid just alati emaks saamine on olnud kõige suurem soov. Praegu töötab Piret 11 aastat juba abikaasa Varmo loodud perefirmas töökeskkonna spetsialistina. Vajalikud teadmised on selleks omandanud töö käigus ning erinevatel kursustel. Samuti on tulnud suur töö ära teha ise tööalaseid materjale läbi töötades. Piret peab oluliseks töö paindlikkust. Töö ja laste kõrvalt meeldib Piretile tegeleda ka hobidega. Suureks kireks on igasugune käsitöö. Viimati õppis ära makrameetehnikaid. Keskkooli ajal õmbles Piret kõik riided ise. Praegu on õmblemine küll unustusse vajunud- samas pole ta maha matnud mõtet ühel päeval õmblemist õppima minna. Piret peab oluliseks ka liikumist. Ta käib palju jalutamas ja perega rattaga sõitmas. Viimase aasta jooksul on koos abikaasaga hakatud mängima tennist.

Piret ja Varmo kohtusid juba gümnaasiumi 11. klassis, sel aastal tähistati 25 kooselu aastat. Piret teab, et pika ja terve suhte saladuseks on leida aega ka teineteise jaoks, olla kahekesi ja rääkida ka muudest teemadest kui ainult lastest ja argielust. Kaasad käivad koos teatris, kontsertidel ja sõpruskonnaga mootorratastega sõitmas. Pere tugisammasteks nimetab Piret enda õde ja Varmo ema, kes aitavad lapsi hoida ja iga mure korral abiks on. Hiljutiselt esimeselt perereisilt Rhodosele saadi külge ka kaugemate sihtkohtade reisipisik. Praegu käiakse lühematel Eesti reisidel, kuid tuleviku unistuseks ongi just perega koos Euroopat avastada. Kõige rohkem on Piret oma abikaasale Varmole tänulik just selle eest, et on võimaldanud elada sellist elu nagu neil on. Emaks saamine on olnud alati Pireti kõige suurem soov ning abikaasaga mõlemad on unistanud suurest perest. Esimest last oodati kaua ning ka Itat ja Maiat lausa 4-5 aastat.

Uhkusega räägib Piret, et mõlemad poisid on tublid õpilased ja muretseda nende pärast väga palju pole vaja olnud. Piret naerab, et tüdrukud on kraademad ning teadvustab, et on rohkem ära hellitatud. Poiste päevad on sisustatud jalgpallitreeningute ja -võistlustega. Perega koos on käidud palju poistele võistlustel kaasa elamas. Kaksikudki läksid vendade tuules Nõos jalgpallitrenni. Lisaks tegelevad tüdrukud akrobaatikaga. Vanem poeg Ants hakkab kohe põhikooli lõpetama. Mõtteid, kuhu edasi õppima minna, on, aga kindlalt ostust veel pole. Samas kiidab Piret, et Ants teab, mida ta ei taha. Heaks kiituseks vanematele on Märdi õpetajate sõnad arenguvestluselt, kus poissi kirjeldati inimliku ja täiskasvanulikuna. Piret usub, et õppida saab kõiki ained, aga oluline on, et käituksid teistega viisakalt ja empaatiliselt. Emana arvab Piret, et on üpris normaalne - empaatiline ja lahke, aga ka piirid ja reeglid on kindlalt paigas. Kokkuleppeid tehes on võimalik lastele ka palju vabadust anda. Piret peab oluliseks kohalolu, pereliikmete tegelikku kuulamist, kaasa mõtlemist, mõistmist.

 

Airike Jõesaar