Tartumaa Spordiliit korraldas Erasmus Sport projekti raames õppereisi Tartu ja Tartumaa spordijuhtidele, et tutvuda Taani riigi ja Kopenhaageni linna spordikorralduse, koolide sporditegevuse ning spordirajatiste -ja klubidega.  Nelja päeva jooksul tutvustasid Kopenhaageni omavalitsuse töötajad, klubide juhid, treenerid ja liikumisorganisatsiooni esindajad liikumisharrastuse põhimõtteid ja suundi.

KOPENHAAGEN JA SPORT

• Taani pealinnas Kopenhaagenis elab 1 381 000 elanikku, igal aastal lisandub keskmiselt 10 000 uut inimest (Taanis elab kokku ca 5,8 miljonit inimest).
• Ligi 40% taanlastest ja 75% Kopenhaageni elanikest kuulub spordiklubidesse, kellest omakorda 16% kuuluvad jalgpalliklubidesse, mis on Taani kõige populaarsem spordiala (sellele järgnevad võimlemine, ujumine, fitness  ja golf).
• Sulgpalli populaarsus Taanis on kõrge – üle 700 klubi terves riigis. Kõrgel tasemel mängijad tulevad Taani treenima üle maailma, nii ka eestlaste esinumber Kristin Kuuba.

SPORDI JA LIIKUMISE KORRALDAMINE:

• Elanikke motiveeritakse klubidesse kuuluma, et tõsta kogukondade ühtsustunnet, arendada kehalist ja vaimset heaolu ning kasvatada elust rõõmu tundvaid Taani kodanikke. 
• Rattateed linnades ja maapiirkondades on kvaliteetsed ning ohutud. Ka Tartumaa spordijuhid liikusid sihtkohtadesse ratastega, sõites nelja päevaga pealinnas ca 80 km. Rattaga saab kiirelt ja mugavalt metroo ja rongi peale, rattasõit on elustiil!
• Spordirajatised kuuluvad kohalikele omavalitsustele, kes annavad need omakorda tasuta kasutamiseks klubidele.
• Klubi võib tegutseda ainult enda omavalitsuse piires (demokraatia on olulisel kohal) ja treenida ainult neid lapsi ja noori, kes elavad samas piirkonnas. Kui klubi soovib laieneda, peavad nad asutama eraldi klubi teises omavalitsuses.
• Avalikel väljakutel ja keskustes on liikumisvõimalused igas eas elanikele, osade spordikeskuste peasissepääsude juures siseruumis on tasuta kasutamiseks mõeldud tegevused peredele nagu 3x3 korvpall, lauatennis, minijalgpall, ronimisalad, kus käiakse aega veetmas ka trennivabadel päevadel. Rajatiste loomisel hinnatakse ka materjalide taaskasutust.  
• Spordikeskused on mitmetes paikades avatud 365 päeva aastas!
• Kuna ruumi puudus on pealinnas aktuaalne, luuakse spordirajatisi ka sildade alla, vanadesse ajaloolistesse hoonetesse, maa alla.

 

Ligi 40% taanlastest ja 75% Kopenhaageni elanikest kuulub spordiklubidesse.

 

• Liikumisharrastuse arendamisega tegelevad Taanis 2 organisatsiooni – DGI (Taani Võimlemise ja Spordi Assotsiatsioon) ja DIF (Taani Olümpia Komitee). DGI oli ka Tartumaa spordijuhtide võõrustajaks ja programmi loojaks. Nende 60. töötajaga asutus pealinnas teeb koostööd ligi 6400 spordiklubiga (ligi 1,6 milj liiget), kes arendavad spordirajatisi, panevad suurt rõhku rekreatsioonile, koolitavad treenereid ja õpetajaid liikumise valdkonnas, aitavad koolidel ja klubidel otsida liikumisharrastuse töötajaid ning loovad uusi tingimusi klubide tegevuse alustamiseks. Näiteks arendati pealinna äärealale hooned veekogu vahetusse lähedusse ning kutsuti neli spordiklubi tasuta sinna tegutsema, kõik selleks, et kogukondade elu rikastada ja klubide tegevust elus hoida.
• Taani klubides töötavad treenerid on enamasti vabatahtlikud (muidugi on ka erandeid). Enamikel treeneritel on põhitöökoht mujal ja trenne annavad tasuta ka lapsevanemad, kes naudivad vabal ajal lastega koos olemist ja tegutsemist. Neile on oluline anda eeskuju enda lastele!
• Kõikidel klubidel on vabatahtlike kogukond, nt 1500 liikmelisel klubil on 100-150 vabatahtlikku.
• Nt ühe 1500-liikmelise korvpalliklubi juht teeb seda tööd hobi korras! Lihtsalt selleks, et korvpalli populariseerida, missiooni täita ja enda lastega aktiivselt aega veeta, kes ka korvpalli mängivad. 
• Treeneritel ei ole Taanis sellist  kvalifikatsioonisüsteemi nagu Eestis ning koolitustel käimine on pigem individuaalsest huvist lähtuv. Sealne eesmärk on hoida võimalikult palju lapsi ja noori liikumises ning tihti alles 10. eluaastast hakkab lastega tegelema spetsialiseerunud treener.
• Vabatahtlikele pakub kohalik omavalitsus maksusoodustusi ja hüvesid, nt odavamalt gaasi ostmine (ei tasu unustada, et maksud on kõrgemad kui Eestis). Kõikidel klubidel on vabatahtlike kogukond, nt 1500 liikmelisel klubil on 100-150 vabatahtlikku, koosnedes enamasti lapsevanematest.

Näiteks ühe 1500-liikmelise korvpalliklubi JUHT tegi seda tööd HOBI KORRAS! Lihtsalt selleks, et korvpalli populariseerida, missiooni täita ja perega aega veeta.

• Spordiklubid teevad omavahel KOOSTÖÖD, näiteks jagavad ruume (sh vabaaja veetmise ruumid lastele enne treeninguid) ja rajatiste kasutamise aegasid või peavad koos KOHVIKUT vabatahtlike abiga.

Trenne annavad tasuta ka lapsevanemad, sest nad naudivad vabal ajal lastega koos olemist ja tegutsemist.

MILLES ME ERINEME?

• Taanis ei ole eraldi koolispordi süsteemi nagu meil (Eesti Koolispordi Liit, Liikuma Kutsuvad Koolid, koolide vahelised võistlused), vaid klubide vahelised mõõduvõtmised. Meie lapsed saavad esindada enda koole uhkusega ning lisaväärtust kooliellu tuua, sh koolid ja spordikoolid/klubid teevad omavahel head koostööd võistluste korraldamisel.
• Eesti treeneritel on kutsekvalifikatsioon, mis tagab kvalifitseeritud treenerite olemasolu ja aitab kaasa noorte pürgimisele võistlusspordi suunas. Meie treenerite töötasu sõltub kutsetasemest (riik toetab treenerite töötasu maksmist alates 5. kategooriast). Lisaks saavad meie treenerid osaleda regulaarselt täiendustel ja koolitustel ning mis on vajalikud enda kutse säilitamisel ja tõstmisel.
• Eesti koolides on soe koolitoit kõikidele kättesaadav, Kopenhaagenis on üksikud koolid, kus sooja toitu pakutakse, lastele pakitakse lõunasöök kodust kaasa. Antud teema on hetkel Taanis arutelul, kuidas soe toit lasteni tuua.
• Eesti spordikeskustes (eriti vanemad ehitised nagu Nõo spordihoone) ei ole siseruumides avarat liikuma kutsuvat fuajeed. Pigem on hooned planeeritud kindlatele treeningutele ja saalidele, mitte kogukonnakeskustena.

 

Eesti koolides on soe koolitoit kõikidele kättesaadav, Kopenhaagenis on üksikud koolid, kus sooja toitu pakutakse.

 

KUIDAS EDASI?

• Taani ja Eesti eesmärgid elanike liikumise suurendamiseks on sarnased. Kui ühel riigil on rohkem ressursse, kuid vähem ruumi linnades, peavad nad olema nutikad suure hulga inimeste liikumisaktiivsuse tõstmisel.
• Eestil on väike rahaline võimekus, vähem elanikke, kuid palju ruumi – võiks ütelda, et liikuma saab minna igale poole, ruumi on! Kahjuks ei ole see piisav ja me peame üheskoos pingutama, et elanikud sooviksid liikuda ning pikendada tervena elatud aastaid.
• Taanis algab ühtne mõtteviis liikumise parendamiseks valitsuse tasandilt, liikudes kuni rohujuureni välja, toetades spordiklubisid läbi liikumisharrastuse organisatsioonide. Eestil on sellest palju õppida, edu saab tuua ka väikeste sammudega!

Katrina Kallas

Nõo Spordikooli direktor