N ô O V A L L A A R E N G U K A V A * * * Tôravere 1991 Sisukord. Lk Sisukord 1 Sissejuhatus 2 1. Nôo külanôukogu kui haldusüksuse kujunemine, tema asend, piirid ja sisestruktuur 3 1.1 Haldusüksuse ajalooline kujunemine 3 1.2 Asend ja struktuur 3 1.3 Koostöö naabritega 5 2. Demograafiline struktuur, elanikkond, asustus 5 2.1 Rahvaarv ja elanikkonna soolis- vanuse- line struktuur 5 2.2 Asustus 7 2.3 Tööhôive ja pendelliikumine 8 2.4 Sotsiaalsfäär ja teenindus 9 3. Kohalikud ressursid 11 3.1 Maafond 11 3.2 Maa tsoneerimine 11 3.3 Veeressursid 11 3.4 Muud ressursid 12 4. Majandustegevus ja ettevôtlus 13 4.1 Struktuur 13 4.2 Nôo kolhoos 14 4.3 Nôo külanôukogu tootmisettevôtete organisatsioon 16 4.4 Transport ja side 16 4.5 Talumajapidamised 17 4.6 Uute talude teke 19 4.7 Looduskaitse 19 5. Finantsressursid ja valla eelarve 20 5.1 Külanôukogu 1991.a. eelarve 20 5.2 Nôo valla territooriumilt laekuvate tulude hinnang 21 5.3 Maksusoodustuse pôhimôtted 21 5.4 Eelarveliste kulude struktuurne hinnang 22 SISSEJUHATUS. Nôo vallas on head eeldused, et omavalitsusele täielikult üle anda kôik kohaliku haldamisega seotud küsimused. Seda soodus­tab valla optimaalne suurus, hea geograafiline asend ja kohaliku majanduse struktuur. Viimane on küll tagasihoidlik, kuid valla halduses ja valla heaks kasutatuna on ta alustuseks piisav. Omavalitsuse käivitumisel peaks alguses jälgima, eriti koha­likule eelarvele tulevate ettevôtete-asutuste puhul, et töötajate olukord ei halveneks. Sama peame nôudma ka teiste valla liikmete puhul. Kui suudame saavutada stabiilsuse ja käivitada omavalit­suse täies mahus, siis saame minna inimeste heaolu parandamise suunas, mis on omavalitsuse ainsaks eesmärgiks. Lähemas tulevikus saab tôenäoliselt suurimaks probleemiks töötute probleem. Kohalik omavalitsus on suuteline nende eest tulevikus loodetavasti efeltiivselt hoolitsema. Ettevôtlusega seotu probleemid on eelkôige seotud Nôo kol­hoosiga ja tema tulevikuga. Ei tohi lubada, et selle tootmis­vormi muutumisel teisteks jääks kannatajaks inimene. Eelkôige peame hoidma inimest ja rakendama selle heaks ka majanduse ning ette­vôtete kôik vôimalused. 1. NôO KÜLANôUKOGU KUI HALDUSÜKSUSE KUJUNEMINE, TEMA ASEND, PIIRID JA SISESTRUKTUUR. 1.1 Haldusüksuse ajalooline kujunemine. Nôo külanôukogu kui haldusüksus moodustati 1945.a. pärast sôda moodustatud Nôo valla piirides. 1954.a. liideti Nôo külanôukoguga Meeri ja Luke külanôu­ko­gud. Liidetud külanôukogud olid vabariigiaegsete valdade piirides loodud. Meeri vald moodustati 1. aprillil 1939.a. toonaste Meeri, Keeri ja Vastse-Nôo valdade liitmisel. 1. jaanuaril 1969.a. liideti Nôo külanôukogu territooriumiga Lemmatsi külanôukogu territooriumist 2018 ha suurune ja Tähtvere külanôukogu territooriumist 269 ha suurune maa-ala, kus asusid Nôgiaru sovhoosi maakasutused. Selle tulemusel tulid Nôo küla­nôukogu haldusesse üle Nôgiaru ja Kaasmaru külad, seda vastavalt Lemmatsi ja Tähtvere haldusest. Seoses Elva külanôukogu likvideerimisega 1. augustil 1972.a. liideti Elva külanôukogu territooriumist 6265 ha maad Nôo küla­nôukoguga. Liidetud territooriumil asusid Nôo sovhoosi maakasutus ja riikliku metsafondi maa. Likvideeritud Elva külanôukogust anti Nôo külanôukogu haldusse üle Oomiste, Palumäe, Kodijärve, Etsas­te, Illi, Laguja, Tamsa, Altmäe, Uuta, Sassi ja Ketneri külad. 1. jaanuaril 1977.a. muudeti Nôo külanôukogu piire ja sel­lega seoses liideti külanôukogu territooriumist 2271 ha Kambja külanôukoguga. Lahutatud territooriumil asus Kambja sovhoosi maakasutus ning Palumäe, Kodijärve, Oomiste, Sulu ja Ivaste kü­lad. Viimaste muutuste tulemusel kujuneski 1. jaanuariks 1977.a. välja Nôo külanôukogu senini kehtiv haldusterritoorium. Küla­nôu­kogus asuvad Nôo ja Tôravere alevikud ning Aiamaa, Altmäe, Ennu, Etsaste, Illi, Järiste, Keeri, Ketneri, Kolga, Kääni, Laguja, Luke, Meeri, Nôgiaru, Sassi, Tamsa, Unipiha, Uuta, Vissi ja Voika külad. 1.2 Asend ja struktuur. Nôo külanôukogu asub Tartu maakonna keskosas ja jääb Tartu linnast edelasse. Nôo kiriku geograafilised koordinaadid on 58 16'38" pôhjalaiust ja 26 31'53" idapikkust. Lôuna poole jääb Elva linn. Piirnevateks valdadeks saavad pôhjast Ülenurme, Tähtvere ja Puhja, Konguta ja Rannu ning idast Kambja. Lôunast jôuab Nôo külanôukogu välja Elva linnani. Külanôukogu territoorim on kokku 198 ruutkilomeetrit, millest ligikaudu 129 ruutkilomeet­rit kuulub Nôo kolhoosi maakasutusse. Ülejäänud alad on Elva Metsamajandi kasutuses. Piirid millistes Nôo külanôukogu praegu asub on pôhiliselt määratud Nôo kolhoosi piiride ja maakasutusega. Kolhoos määrab suurelt osalt ka külanôukogu sisestruktuuri. Välja on kujunenud viis kolhoosi osakondade keskustega kokkulangevat tsentrit. Üldi­selt asuvad külad Nôost ühtlasel kaugusel ja on pôhimôtteli­selt keskusega transpordiga ühendatud. Eran­diks on siin kôige Elva linna poolne kant, kolhoosi Tamsa osa­kond, mis on Nôoga üsna halavasti ühenduses ja enam seotud paljuski Elva linnaga (vt tabel nr 1). See ei saa veel olla aluseks antud piirkonda tulevi­kus eraldada, pigem tuleb astuda samme selle osa transpordi ja olmeküsimuste lahendamiseks. Külanôukogu muus osas on tänu Tartu - Elva maanteele ja raudteele transpordiprobleemid hästi lahene­nud. Transporditingimused jäävad veel soovida maanteest ja raud­teest eemalolevate külade puhul (Keeri, Meeri, Etsaste, Unipiha, Laguja). Nr asula kaugus tähtsus Nôost (km) struktuuris ______________________________________________________________ 1.Nôo al - k/n, kolh.k 2.Nôgiaru k 4 os.keskus 3.Järiste k 4 - 4.Aiamaa k 5 - 5.Unipiha k 6 - 6.Kolga k 2 7.Luke k 5 os.keskus 8.Ennu k 11 - 9.Etsaste k 12 - 10.Kääni k 14 - 11.Laguja k 16 - 12.Ketneri k 18 - 13.Sassi k 15 - 14.Illi k 14 - 15.Tamsa k 10 os.keskus 16.Uuta k 13 - 17.Altmäe k 8 - 18.Voika k 5 - 19.Tôravere al 5 Instituut 20.Vissi k 6 - 21.Meeri k 5 os.keskus 22.Keeri k 8 - Tabel nr 1:Nôo külanôukogu alevike ja külade kaugus ja tähtsus k/n struktuuris. Tulevikus on oodata pôhiliselt maakasutuse muutusi seoses talude tekkega, nii vanade taastamise kui ka uute asutamisega. Talunduse arenguga seoses vôib ainsa reaalse piire puudutava probleemina esile kerkida küsimus nendest talumaadest, millistest osa jääb ühe ja teine osa teise valla territooriumile. On juba ette tulnud juhus, kus Nôo valla territooriumil on ainult loodud talu keskus, ehk nagu ta senise määrangu järgi ôigem on, talunik Nôos sissekirjutatud, aga taastatava talu maad on kôik naaber­valla territooriumil. Sellistel juhtudel tuleks ilmselt kône alla piiride muutmine selliselt, et talu tervikuna ühes vallas asuks, kas seda aga vaja on tuleb igal korral eraldi kolmepoolselt ot­sustada - môlema valla ja talu esindaja. Üldjuhul ei saa tulevikus arvestada valla territooriumi vähendamisega. Maailma praktika näitab, et paljud ühiskondlikud protsessid kulgevad väiksemates valdades valulisemalt ja on valla liikmetele ebasoovitavamad. Siia kuuluvad sellised näitajad nagu tööpuudus, maksud. Ka haldamise osas vajavad üldjuhul väikesed vallad ka enam riigilt eelarvelisi toetusi. Nôo külanôukogu viis keskust langevad kokku kolhoosi keskus­tega, Nôo alevikus, Nôgiaru, Luke, Tamsa ja Meeri külades. Need on suurimateks keskusteks, mis viimasel ajal on kôik peale Nôo aleviku vähenenud. Nende kôrval on üldisest kontekstist natuke eraldiseisvaks üksuseks Tôravere alevik kus asub kolhoosi ja tema struktuuridega suhteliselt nôrgalt seotud Astrofüüsika ja Atmo­sfäärifüüsika Imstituut. 1.3 Koostöö naabritega. Arvestades külanôukogu senist staatust haldusorganite struk­tuuris, siis ei saa kône alla tulla ming väljakujunenud koostöö naabritega. Naaberkülanôukogudega (valdadega) ei ole see ka prae­guseks välja kujunenud. Tulevikus vôiks see tulla kônealla ja seda eriti teabe, loodushoiu, maksukorralduse jms valdkonda­des. Suurem koostöö vôiks välja kujuneda Elva linnaga. Eelkôige puudutab see korravalve ja liiklus- ning transpordialast koos­tööd. Nôo ja Elva politseinikud on juba korraldanud ühiseid reide ja plaanis on välja kujundada ühine ja sôltumatu sidesüsteem. On täiesti arvestatav keskusega Elvas väljakujun­datav korrakaitse­keskus Tartumaa lôunaosas. Elva linnaga on lootustandev ka puhketsoonidealase poliitika ühine väljatöötamine, kuna suurem osa Nôo külanôukogu terri­too­riumil asuvatest aianduskooperatiividest asub Elva linna vahetus naabruses. 2. DEMOGRAAFILINE STRUKTUUR, ELANIKKOND, ASUSTUS. 2.1 Rahvaarv ja elanikkonna soolis-vanuseline struktuur. Nôo külanôukogu alaliste elanike arvu praegustes haldusala piirides saab käsitleda alates aastast 1977, mil Külanôukogu oma suuruse omandas. Vaadeldes alaliste elanike arvu ajavahemikul 1.1.1977.a. kuni 1.1.1990.a., siis on külanôukogus tervikuna nende arv vähe­nenud 3960-lt 3511-ni, mis teeb keskmiselt ligikaudu kolmküm­mend viis inimest aastas (vt tabel nr 2). Nagu tabelist nr 2 näha on selle perioodi jooksul sünnid ja surmad ligikaudu tasakaalus olnud. Ainult pisut on aastate lôikes keskmiselt surmajuhtumeid rohkem kui sünde, vastavalt 54 ja 58 aasta kohta perioodil 1977 kuni 1990. Kui oletada, et demograafiline dünaamika lähiaastatel ei muutu, siis 1. jaanuariks 1995.a. on Nôo külanôukogu alaliste elanike arv vahemikus 3300 kuni 3350. Seoses elatustaseme glo­baalse muutusega riigis ja arvestades vôimalikke omandisuhete muutusi maal ja ka linnas, ning uusettevôtlust, vôib see prognoos mitte eriti täpseks osutuda. Sellele vaatamata vôib vähemalt lähiaastatel arvestada siiski alaliste elanike arvu môningase jätkuva vähenemisega. Seisuga alalisi elanikke sünd. surn. ______________________________________________________________ 1.1.1977 3960 53 52 1.1.1981 3771 59 63 1.1.1982 3747 59 62 1.1.1983 3733 53 76 1.1.1984 3699 40 54 1.1.1985 3624 59 62 1.1.1986 3674 50 51 1.1.1987 3612 55 56 1.1.1988 3581 54 46 1.1.1990 3511 55 50 Tabel nr 2:Alaliste elanike arvu dünaamika Nôo külanôukogus perioodil 1.1.1977.a. kuni 1.1.1990.a.. Kui vaadata elanikkonna vanuselist jagunemist, siis siin on näha suurt stabiilsust. Tabelis nr 3 on toodud samuti ajavahemi­kul 1977 kuni 1990 alaliste elanike vanuseline jagunemine: alla viieteist aastased, tööealised ja pensioniealised. Sulgudes on toodud vastav protsent alaliste elanike üldarvust antud hetkel. Seisuga alla töö- pensio- 15.a. ealisi näre ______________________________________________________________ 1.1.1977 1011(25%) 1976(50%) 973(25%) 1.1.1981 965(25%) 1874(50%) 932(25%) 1.1.1982 964(26%) 1885(50%) 898(24%) 1.1.1983 989(26%) 1854(50%) 890(24%) 1.1.1984 1017(27%) 1810(49%) 872(24%) 1.1.1985 979(27%) 1771(49%) 874(24%) 1.1.1986 971(27%) 1790(49%) 886(24%) 1.1.1987 949(26%) 1779(49%) 884(25%) 1.1.1988 914(25%) 1784(50%) 883(25%) 1.1.1990 872(25%) 1769(50%) 870(25%) Tabel nr 3:Alaliste elanike vanuseline struktuur ajavahemikul 1977 kuni 1990. Et vanuseline struktuur läbi aastate on stabiilne näitab, et elanikkonna vähenemine puudutab vôrdselt kôiki vanusegruppe hal­dusalal. Arvestades aastast keskmist alaliste elanike vähenemist (ligikaudu 35), vôime hinnata eri vanusegruppide suurust 1995.a. alguseks. Tehes samad eeldused, mis elanikkonna arvu üldisel prognoosimisel (vt eespool), vôib oletada, et see on ligikaudu selline nagu antud tabelis nr 4. alla 15.a. 830, tööealisi 1700, pensioniealisi 830. Tabel nr 4:Prognoos Nôo valla alaliste elanike vanuselise struktuuri osas 1995.a. Üsna kindlalt vôib oletada, et eri vanusegruppide omavahe­line suhe ka tulevikus oluliselt ei muutu. 2.2 Asustus. Nôo külanôukogus on praegustes piirides kokku kakskümmend küla ja kaks alevikku. 1.1. 1.1. 1.1. 1.1. 1.1. 1.1. 1.1. 1.1. 1.1. 1.1. 1.1. Asula 1977 1981 1982 1983 1984 1985 1986 1987 1988 1989 1990 ________________________________________________________________ Nôo al 1069 1187 1211 1226 1262 1273 1275 1299 1274 ­1440­ 1360 Nôgiaru k 328 303 304 344 338 321 313 301 318 274 279 Järiste k 67 55 49 45 44 37 32 40 42 47 44 Aiamaa k 94 79 75 76 70 70 73 70 61 55 71 Unipiha k 97 76 80 83 81 75 71 69 68 68 53 Kolga k 48 52 49 48 51 49 45 47 45 38 37 Luke k 481 441 439 419 404 399 388 373 362 329 325 Ennu k 46 39 30 34 24 23 22 21 20 17 18 Etsaste k 67 75 68 79 74 74 88 95 95 78 85 Kääni k 34 26 28 31 30 30 31 30 32 32 31 Laguja k 57 50 41 30 29 27 28 26 27 34 29 Ketneri k 43 27 27 21 20 17 17 16 17 15 15 Sassi k 25 27 27 25 25 22 22 23 23 27 24 Illi k 103 93 89 80 81 84 82 74 75 66 79 Tamsa k 89 99 93 102 88 86 80 83 91 77 82 Uuta k 69 54 56 48 49 48 55 54 50 59 47 Altmäe k 38 32 30 33 31 30 31 31 30 24 32 Voika k 158 136 128 114 108 101 103 104 110 111 115 Tôravere 417 388 375 366 360 361 371 364 360 350 335 Vissi k 87 70 72 71 69 75 75 80 81 78 81 Meeri k 492 416 428 417 419 413 401 373 360 376 330 Keeri k 51 46 48 41 42 45 44 39 40 50 40 Tabel nr 5:Nôo külanôukogu elanikke arvu muutus külade-alevike lôikes ajavahemikus 1977­.a. - 1990.a.. Kui kogu külanôukogu elanike arv on vähe­nenud, siis asustatud punktide elanike arvu puhul puudutab vähe­nemine kôiki peale keskuse - Nôo aleviku. Vähenenud ei ole numb­riliselt ka Etsaste küla elanike arv. Nagu tabelist nr 5 näha, on külanôukogu üldise elanike arvu vähenemise foonil märgata külanôukogu siseselt alaliste elanike liikumist perifeeriast keskuse suunas. Sellise situatsiooni tekkimine on olnud vôimalik tänu ehi­tuspoliitikale, mis Nôo külanôukogu territooriumil pôhiliselt kohaliku kolhoosi kaudu realiseerus. Kogu vaadeldava perioodi jooksul on ehitustegevus käinud ainult Nôo alevikus. Vaid Meeri külas on neile lisaks ehitatud paar ühepereelamut. See ongi tin­ginud paremate spetsialistide, tööjôu ja ka elanike koondumise Nôo alevikku. Kolhoosi ääremaadel on selle tulemusel probleeme ka hea tööjôuga. Lisaks kôigele viidi kaheksakümnendate aastate lôpul ka kolhoosi keskus Luke külast Nôo alevikku. Omamoodi erandi moodustab Tôravere alevik, kus asub Eesti TA Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituut ja mis on kohaliku kolhoosiga nii organisatsiooniliselt kui ka struktuuriliselt nôrgalt seotud. Sellele vaatamata on ka Tôravere aleviku alaliste elanike arv vähenenud. Ka see on kohaliku korteri- ja ehituspo­liitika ning ehitusvôimaluste puudumise tulemus. Muutused ajavahe- prog­noos asula mikul 1977 – 1990 1995.a. ________________________________________________________________ Nôo al +291 1450 Nôgiaru k -49 260 Järiste k -23 34 Aiamaa k -23 60 Unipiha k -44 35 Kolga k -11 32 Luke k -156 265 Ennu k -28 alla 10 Etsaste k -18 92 Kääni k -3 30 Laguja k -28 19 Ketneri k -28 - Sassi k -1 23 Illi k -24 70 Tamsa k -7 80 Uuta k -22 40 Altmäe k -6 30 Voika k -43 100 Tôravere al -82 300 Vissi k -6 79 Meeri k -162 270 Keeri k -11 35 Tabel nr 6:Nôo asustatuse muutus ajavahemikus 1977 - 1990 ja prgnoos aastaks 1995. Kui hinnata asunduste arengut tuginedes vaadeldavale perioo­dile, siis saame prognoosi Nôo valla külade ja alevite asus­tatu­seks aastaks 1995 (vt tabel nr 6). Selle järgi on 1995.a. välja­kujnenud asustatus, kus on teravalt esil Nôo alevik ligi poole­teisetuhande elanikuga. Teise grupi moodustaks Nôgiaru, Luke ja Meeri külad ning Tôravere alevik, ku on elanikke kaks kuni kolm­sada. Kolmanda grupi moodustaks alla saja elanikuga külad, millised oleksid kôik ülejäänud seitseteist küla. Oma­moodi huvitav on hinnang Ketneri küla kohta, mis samasuguse languse jätkudes välja sureb. Ilmselt tähendab see küla kui sellise kadu­mist ja hajusasunduse tekkimist. Suure tôenäosusega liigubki kogu areng selles suunas, et tekib selline hajus asus­tus, kus kujune­vad välja suuremad alevikud. Nôo vallas on nendeks ilmselt esi­mese ja teise grupi alevikud ja külad (vt eespool). Seda juhul kui suudame peatada nende elanike arvu vähenemise. Hajusa asus­tuse kujunemisele vôiks praegu väljakujunenud ten­dentside jätku­des kaasa aidata ka talude teke. See on heaks juhatajaks, kus tuleks eelkôige hakata arendama majan­dus-, kultuuri-, sotsiaal jms keskusi ja asutusi arendama. Kirjeldatud protsesse vôivad oluliselt môjutada kolhoosi tööstruktuuri muutus, talude areng jms tegurid, mis teevad tabe­lis nr 6 toodud prognoosid üsna ligikaud­seteks. 2.3 Tööhôive ja pendelliikumine. Nagu eespool näha (vt tabel nr 3), on külnôukogu alalistest elanikest ligikaudu stabiilselt 50 % tööealisi. Et see suhe on stabiilne, siis tööealiste elanike vähenemine tuleneb ainult kogu elanikkonna vähenemisest. Kui vaadelda Nôo külanôukogu töötajate üldarvu sôltuvalt asutuste ja ettevôtete olemustest, siis selgub, et see on seisuga 1.1.1991.a. järgmine: - aktsiaseltsid, kooperatiivid jms - 57 - sotsiaalsfääri asutused - 328 - Nôo kolhoos - 879 - teadusasutus (AAI) - 148 - muu väiksem tootmine - 51 kokku 1463 Tabeli nr 3 andmetega vôrreldes näeme, et absoluutarvudes Nôo külanôukogu töövôimelisest elanikkonnast kohapeal rakendamata ligikaudu 300 inimest. Vähemalt niipalju inimesi peab käima tööl väljaspool külanôukogu piire. Neile lisanduvad aga veel töötavad pensionärid ja samuti peab arvestama seda, et ka kohapeal käib tööl inimesi väljastpoolt. Kui oletada, et selliseid inimesi on teist samapalju, siis on ligikaudu 500 kohalikku elanikku, kes mujal (väljaspool külanôukogu) tööl käivad. Arvestades külanôukogu enimsoodsat transpordi suunda, siis on selge, et pôhiliselt käiakse Nôo külanôukogust tööl Tartus ja Elvas. Samuti on need pohiliselt meie väljastpoolt tulevate töö­tajate asualaks. 2.4 Sotsiaalsfäär ja teenindus. Nagu kogu areng, nii on samadest môjuritest lähtudes Nôo külanôukogu territooriumil välja kujunenud küllaltki ebaühtlane sotsiaalsfääri ja teenindusasutuste jaotus: Nôo alevik Nôo Keskkool, kolhoosi spordikool, side­jaoskond + hoiukassa, apteek, muusika­kool, raamatukogu, kolhoosi lasteaed, kultuurimaja, ambulatoorium, varumis­punkt, ômblusateljee, juuksur, einelaud + söökla, toiduainete ja tööstuskauplus Tôravere alevik lasteaed, side + hoiukassa, söökla, kauplus Nôgiaru külavelsker-ämmaemandapunkt, kauplus, raama­tukogu, kolhoosi lasteaed Laguja külavelsker-ämmaemandapunkt (eramajas), algkool (11 ôpilast), kauplus, side+­hoiukassa Luke külaraamatukogu, kolhoosi lasteaed, kauplus, vanadekodu Tamsa külakauplus Meeri külakauplus, eriinternaatkool Seega on üldse kokku seitsmes külas - alevikus mingi teenin­damine vôimalik. Ülejäänud viisteist küla on sunnitud kaupade ja teeninduse järele sôitma mujale. Enamasti käiakse sel juhul kas Elvas vôi Tartus. Vôib öelda,et elementaarselt on tagatud mingi sotsiaalsfääri parem tase Nôo alevikus. Siiski on aleviku kasv teinud vältimatuks kiiremas korras leida vôimalus välja ehitada uus teeninduskeskus, mis hôlmaks endas uut ambulatooriumi, kaup­lust, sauna ja teenindusmaja. Nôo kauplust ja muid teenindus­punk­te kasutab enam kui 1700 inimest. Nôo elanike jaoks ebasoodus olukord on kujunenud Nôo kol­hoosidevahelise vanadekoduga, kuhu Nôo enda vanureid praegu saata ei saa. Nôo kolhoos ei ole vanadekodu haldajatega liitunud, sest siis kui kodu rajati oli Nôos veel sovhoos. Nüüd ei ole kolhoos internaatkodu haldajatega liitumisest enam huvitatud. Nôo küla­nôukogust oleks aastas vaja kuni viis vanurit vanadekodusse pai­gutada ja arvestades, et Nôo vanadekodu on hästi sisustatud ja ajakohane, tuleks püüda leida vôimalus meie vanurite sinna paigu­tamiseks. Neljast lasteaiast kolm on kolhoosi halduses. Majandus­ras­kuste tôttu on nende ülalpidamine kolhoosil ülejôu käiv ning kôigi lasteaedade valla haldusse ületulekuga peaks lasteaedade probleem olema esimeses lähenduses lahendatud. Et laste kodus hoidmine on kasulik, siis vôib olla vajalik vahepeal nendele majadele, vähemalt osaliselt kaaskasutajaid leida. Need peaks aga olema lepingupartnerid, kelle käest esimesel vôimalusel ruumid kätte saab, kui selleks vajadus peaks tekkima. Kokku oan laste­aedades 230 kohta, mis tulevikus valla vajadused peaks katma. Probleemiks on tulevikus vallale puudulikult väljaarendatud nn äärealadel sotsiaalse teenindamise parandamine. Siin vôiks eelkôige tähelepanu pöörata just perspektiivsetele asustuse punk­tidele Tôravere, Nôgiaru, Luke ja Meeri külades. Nôo alevikus tegutseb EEL Kiriku kogudus, mille ôpetaja praegu Tartust käib, jagades kahte kogudust. On asutamisel fond, mille eesmärgiks on Nôo kiriku oreli taastamine. Tegemist on ühe esimese kirikuga, kus orel kasutusele vôeti ja ka orel ise on meistriteos. Nôos tegutseb lisaks veel ka Apostliku ôigeusu Ki­rik, kelle kogudus ei ola suur, kuid omab energilist noort ôpeta­jat. Hariduse osas on pôhiraskus Nôo Keskkooli kanda. Väikestest koolidest on säilinud vaid Laguja külas algkool. Vajadus oleks leida vôimalus Tôravere alevikus algkool avada. Seal oleks koolis käivaid lapsi ligikaudu 10 ôpilast klassi kohta. Praegu veetakse neid alates esimesest klassist eribussiga Nôkku. Tôraveres oleks tôenäoliselt lahendatud ka kooli kaadri probleem, seda eelkôige TA Instituudist vabaneva kaadri arvel. Juba ammu ei vasta kohalikele vajadustele ega ka tehnilis­tele tingimustele Nôo ambulatoorium. Seni on uue ehitus juba lubamatult kaua viibinud. Laguja ja Nôgiaru velsker-ämmaemanda­punktid on kitsalt kohaliku tähtsusega, millega aga inimesed siiski väga harjunud on. Tulevikus tuleks kogu arstlik teenin­damine Nôo alevikku keskendada, väikeste arstipunktide säilita­mine koolides, lasteaedades jms asutustes ei ole otstarbekohane. See nôuab meditsiinilise teenindamise kvaliteedi olulist kasvu. Praeguse kuue arsti asemele peaks tulevikus Nôole piisama neljast, stomatoloogist nende hulgas. Eraldi oleks môeldav eraldi lasteasutusi teenendava arsti rakendamist. Keskmeditsiini ja abipersonali vajadus oleks ligikaudu hinnatav kolm kuni neli ühe arsti kohta. 3. KOHALIKUD RESSURSID. 3.1 Maafond. Maapinna reljeef on Nôo külanôukogy piirides väga muutuv. Tasased pôllud vahelduvad künkliku reljeefiga. On tunda Lôuna-Eesti kuppelmaastiku elemente, ehkki veel piisavalt nôrgalt. Kôige raskem pinnareljeef maa harimiseks on Nôo kolhoosi lôuna­poolseima, Tamsa osakonna maadel. Kolhoosi üldpindala 1. jaanuari 1991.a. seisuga oli 12 888 ha. Ülejäänud ligi seitsmeltuhandel hektaril kasutab maid Elva Metsamajand. Metsamajandi maad ei asu kompaktselt, vaid on haju­tatud, hôlmates pôhiliselt metsasemaid piirkondi külanôukogu territooriumist. Nôo kolhoosil on haritavaid maid 7 885 ha, mis on 59 % kogu­maast ja millest omakorda 5 426 ha ehk 72 % on kuivendatud maid. Mullastiku poolest kuuluvad Nôo maad Lôuna-Eesti kamar-leet­muldade valdkonda. Valdavateks muldadeks on leetjad ja niisked leetjad ning kahkjad mullad. Mullastiku poolest on teistest maa­dest erinevad Tamsa osakonna maad. Seal leidub nôrgalt errodeeri­tud ja errodeeritud karbonaatseid muldasid ja niiskeid dellu­viaalmuldasid. 3.2 Maa tsoneerimine. Arvestades muldade eripära, mis pôhiliselt määrab ära maa kasutamise kôige suurema otstarbekuse, saab Nôo maade puhul pida­da soovitavaks järgmist spetsialisatsiooni: Nôgiaru & Meeri osakond - kartulikasvatus, Nôo osakond - kartuli- ja teraviljakasvatus, Tamsa osakond - veisekasvatus, Luke osakond - teraviljakasvatus. Veisekasvatus Tamsa osakonnas oleks parim mida seal viljel­da, seda soodustavad muuhulgas ka reljeefist tulenevad eripärad. Kahjuks ei ole Nôo kolhoos senini om tootmise paigutamisel mullastikutingimustega erinevates osakondades eriti arvestanud. Kui tulevikus planeerida tootmisüksuste ja talude tootmisprofii­le, siis tuleks neid eripärasid vôimaluse korral arvestada. 3.3 Veeressursid. Edelaosas läbib Nôo külanôukogu territooriumi Elva jôgi. Suurematest järvedest tuleb märkida Suurt-Karujärve, pindalaga 16 ha ja Väikest-Karujärve, pindalaga 9 ha. Külanôukogu territooriu­mil on 25 ekspluateeritavat puurkaevu (tabel nr 7). Summaarne veetarbimine on praegu 85.31 kuupm/tunnis. Veetarve on täielikult kaetud pôhjavee kasutamisega. Perspektiivis lisandub 4.95 kuupm/­tunnis (vastavalt 700 ja 28.6 kuupm/päevas). Pôhjavesi on Nôos valdavalt pehme, šahtkaevudes tuleb ena­mas­ti nähtavale 3 - 5 meetri sügavuses. Veekandja kiht asub ena­masti aluspôhjaks olevas devoni liivakivis. Eelvoolu, normatiivselt puhastatud heitvete kogused on 51.07 kuupm/tunnis (358.13 kuupm/päevas), sealhulgas teistelt tarbi­jatelt vastuvôetav heitvee kogus on 4.67 kuupm/tunnis (23.34 kuupm/päevas). Kogumiskaevudesse kogutakse heitvetesid 8.56 kuup­m/tunnis (52.88 kuupm./päevas). Nr kaev tootlikkus vee tarbimine passi järgi praegu persp.lisandub _________________________________________________________________ 1 Luke I 25/500 13.5/111.7 1.07/7.6 2 " 16/320 " " 3 Luke II 12/240 2.0/16.0 - 4 Laguja - 0.09/0.8 - 5 Laguja 8/160 1.8/10.79 0.88/3.0 6 Vainu 12/240 2.43/22,05 - 7 Suntsi 4.6/92 1.36/11.4 - 8 Nôgiaru I 9/180 11.4/82.29 - 9 NôgiaruII 18.0/360 6.66/64.0 - 10 Aiamaa 6.0/120 2.16/20.70 - 11 Tähe 7.5/150 0.28/2.70 - 12 Solba 5.5/110 0.60/2.66 - 13 Soone 5.4/108 1.38/13.15 - 14 Mariksoo 7.2/144 2.79/26.53 - 15 Kolga 12/240 2.14/20.5 - 16 Meeri 4.8/96 2.34/16.34 - 17 Nôo I 14.4/28 83.03/18.85 - 18 Nôo II 7.0/140 23.27/201.35 - 19 " 10.0/200 " - 20 Nôo III 4.6/92 1.89/8.4 - 21 Unipiha I - 0.89/8.45 - 22 Unipiha II - 0.51/4.85 - 23 Tamsa 9.4/188 4.33/33.24 - 24 " 8.0/160 " - 25 Viinamärdi 10/200 0.41/3.85 - Tabel nr 7:Ekspluateeritavad puurkaevud, vôimsused on kuupm.tunnis/kuupm.ööp. 3.4 Muud ressursid. Nôo külanôukogu territooriumil on kasutuses veel karjäärid, millistest kaevandatava kruusa jääkvarud on kärjääride lôikes seisuga 1.1.1990.a. järgmised: Karjäär Jääkvaru (tuh.kuupm) 1 Aiamaa 31.9 2 Kirja 26.2 3 Laguja 190.3 4 Preediku - Tabel nr 8:Jääkvaru Nôo kasutatavates karjäärides seisuga 1.1.1990.a. 4. MAJANDUSTEGEVUS JA ETTEVôTLUS. 4.1 Struktuur. Nôo külanôukogus on tootmissfäär on küllalt kitsas. Arves­tatavaid tootmisettevôtteid on siin neli, neile lisanduvad môned uusettevôtted, aktsiaseltsid jms ettevôtted. Pôhiliseks pôllumajandusliku tootmise ettevôtteks on Nôo kolhoos (vt p 4.2). Talunikud on alles oma tootmist väljakujun­damas. Seni on loomata väiksemad pôllumajandusliku tootmise üksu­sed kui senine kolhoos. Ka suuremad kui talu ei ole veel tekki­nud. Tôenäoliselt on selliste teke lähituleviku küsimus ja seotud ilmselt kolhoosi tootmise ümberkorraldamisega. Arvestatavateks tööstusettevôteteks on Tartu Mööblikombi­naadi "Tarmeko" Tôravere tsehh, kus pôhilisteks tootmisartikli­teks on mitmesugused toolid. Samuti tegeleb Nôo alevikus Tartu Piimakombinaadi Elva jaoskonna Nôo juustutsehh, kus Eestis ain­sana toodetakse juustu "Hollandi kera". Samuti asub Nôos hauasammaste töökoda, mis nüüd Tartus koo­peratiivi juurde kuulub. Illi külas tegutseb mitmesuguste istikutega kauplev Elva raudtee puukool. Lisaks tabelis nr 9 toodutele asub Nôo külanôukogu ter­ritoo­riumil veel 37 aianduskooperatiivi, mis pôhiliselt paiknevad kôik külanôukogu Elvapoolses otsas. Aianduskooperatiivid moodus­tasid oma koordinatsiooni nôukogu, mis on pôhikirjaline organ ja tegut­seb kôigi olemasolevate aianduskooperatiivide huvides. Kokku on Nôo külanôukogu territooriumi aianduskooperatiivides 633 suvilat. Nr nimi töötajate pôhifondide käive töötasu arv jääkmaksumus (tuh.rbl) _______________________________________________________________ 1 TTK"Betto" - - - - 2 Ü/E"Astrodata" - - - - 3 A/S"Bitter" - - - - 4 A/S"Vigor" 5 - 492.6 75.7 5 TTK"Uno" 1 - 4.1 0.3 6 TTK"Hame" 4 - 1.1 0.7 7 A/S"Rahkoi" - - - - 8 A/S"Bonus" - - - - 9 A/S"Oskar" - - - - 10 Nôo apteek 5 - 72.1 16.0 11 Ambulatoorium 14 7.8 - 43.6 12 Nôgiaru VÄP 2 0.2 - 2.1 13 Laguja VÄP 1 - - - 14 Nôo raamatuk 1 0.2 - 3.9 15 Nôgiaru raamatuk 1 - - 3.1 16 Luke raamatuk 1 0.1 - 3.5 17 Kult.maja 3 49.9 - 9.0 18 Nôo LPK 29 - - 48.0 19 Nôgiaru LPK 6 - - 8.7 20 Luke LPK 6 - - 11.0 21 Nôo KK 125 1356.3 333.7 245.5 22 Laguja algk 3 4.7 8.2 5.3 23 Meeri EIK 48 682.5 273.2 107.5 24 Tôravere LPK 11 3.5 32.8 17.4 25 Tôravere söökl 3 - 43.2 7.6 26 Nôo KK söökl 4 - 102.3 12.1 27 Nôo einelaud - - - - 28 Nôgiaru kaupl 2 - - - 29 Nôo tööst.kaupl 3 0.4 409.7 7.7 30 Luke kaupl 2 1.3 295.1 8.1 31 Laguja kaupl 1 - - - 32 Tôravere kaupl 2 0.2 314.4 8.6 33 Tamsa kaupl 1 0.1 167.7 4.6 34 Meeri kaupl 1 0.1 60.3 2.0 35 Nôo toidukaupl 6 0.2 1269.5 27.9 36 Varumiskontor 1 - 758.6 4.8 37 Nôo kolhoos 879 17951.0 9383.0 2768.0 38 Nôo vanadek 15 382.0 544.0 47.0 39 Nôo RSN TK 5 - - 40.8 40 Spordikool - - - - 41 Elva rtd puukool - - - - 42 Tôravere AAI 148 5905.5 4.0 552.4 43 Tôravere metrol - - - - 44 "Tarmeko" jaosk 51 32.0 2839.0 226.0 45 Nôo muusikakool 17 10.2 - 44.0 46 ôigeusu kogudus - - - - 47 EELK kogudus - - - - 48 Nôo juuksur 1 - 1.4 0.6 49 Laguja sidej 1 - 1.0 3.1 50 Luke sidej 2 - 2.3 4.0 51 Nôo sidej 9 - 9.6 24.5 52 Tôravere sidej 2 - 8.5 4.2 53 Tartu PTK Elva j 57 295.0 2962.0 196.4 54 A/S"Urania com" 8 128.0 337.0 11.5 Tabel nr 9:Nôo külanôukogus asuvad asutused ja ettevôt­ted Ehitusettevôtetena tuleb ainsana arvesse A/S"Vigor", mis on tekkinud Elva MEK-i baasi ja edukalt tegutseb olles saavutanud nagu tabelist näha (tabel nr 9) poolemiljonilise käibe.. Nôos asuv TTK"Hame" on ômblustooteid valmistav kooperatiiv, mis ômblusettevôttest "Mareta" eraldus. Nad suudavad oma tagasi­hoidlike vôimsuste juures Nôo elanikele pakkuda vajalikku tee­nust, tihti ei pääse kôik soovjad jutule, sest tahtjaid on palju ja ka järjekord vastav. Kui lahendada selle kooperatiivi ruumide laiendamise probleemid, siis oleks see kooperatiiv suuutline oma tootmist oluliselt suurendama. Tôravere instituudi juures loodud Ü/E "Astrodata" ja A/S "Urania com" on elektroonikaga tegelevad firmad. Samas loodud A/S "Rahkoi" on aga akadeemilisema suunitlusega ning loodud Karjala kaljujooniseid uuriva Muinastaide Seltsi finantseerimiseks. 4.2 Nôo kolhoos. 20.02.1961.a. moodustati kolhoosi "Uus Elu" ja V.I.Lenini nim. kolhoosi ühiskoosolekul üks majand, mille nimeks sai kolhoos "Edasi". Tartu Rajooni TSN TK otsusega nr 37, 03.02.1971.a. liideti "Edasi" kolhoos Nôgiaru sovhoosiga. Kolhoos "Komnoore" liideti Nôgiaru sovhoosiga 15.02.1965.a. Seega asus 1. jaanuariks 1975.a. Nôo külanôukogu terri­too­riumil Nôo ja Nôgiaru sovhoosid. ENSV MN korraldusega nr 68k, 07.02.1975.a. ja vastava Tartu Rajooni TSN TK Pôllumajandusvalitsuse juhataja käskkirjale nr 9, 18.02.1975.a. liideti Nôgiaru ja Nôo sovhoosid. Nimeks jäi Nôo sovhoos, mis aprillis 1988.a. reorganiseeriti kolhoosiks, mil­lisena tänaseni tegutseb. Nôo kolhoos koosneb viiest osakonnast, milliste keskused on vastavalt Nôgiarus, Meeril, Nôos, Lukel ja Tamsal. Majandi üld­pindala seisuga 1. jaanuar 1991.a. oli 12 888 ha, millest hari­tavat maad 7585 ha (59 %) ja sellest omakorda oli kuivendatud maid 5426 ha (72 %). Nôo kolhoosi pôhiliste majandusnäitajate seis 1990.a. and­mete pôhjal on kokkuvôtlikult järgmine: - teravilja ning kartuli saagikus 1990.a. (ts/ha) teravilja punkrikaal 34.7 (31.8)+ -++- 27.1 (25.6) kao % 21.9 (19.5) kartul 85 (109.7) - karjamaa saagikus (sü/ha) 1989.a. 2708 (3248) 1990.a. 3235 (2951) - kôigi rohumaade saagikus (sü/ha) 1989.a. 2927 (3062) 1990.a. 2931 (2841) - toodetud sü-sid haritava maa 1 ha kohta 1989.a. 3245 (3442) 1990.a. 3225 (3033) - loomakasvatus 1990.a. kohta seisuga 1.1.1991.a. piima (t) 5233 (93 % e a) piima lehma kohta (t) 3890 (90 % e a) veiste arv 3890 (90 % e a) lehmade arv 1883 (-159 e a) varutud liha kokku (t) 1356 (82 % e a) lepingute arvel liha (t) 1220 (88 % täitm) sigade arv 5587 (84 % e a) - veiste leukoosi seisuga 1.1.1991.a. 1990.a. avastatud 566 e 16 % haigete loomade asukohad: Vainu 195, Luke 104, Aiamaa 183, Soone 100, suurfarm 524, Mariksoo 87 - rahalisi vahendeid kokku 220 tuhat rbl - lühiajalisi laene kokku 2.303 milj.rbl (maak. suurim) - masinaid ja seadmeid 1990.a. algul 2843 lôpul 3133 - 1 ts teravilja omahind 18.16 (16.67) - 1 ts kartuli omahind 34.4 (25.16) - 1 ts piima omahind 40.5 (35.46) - 1990.a. pôllumaj. kogutoodang 7 153 000.- (82 % e a) - kogutulu 3 434 000.- (97 % e a) - kasum 831 000.- (82 % e a) - traktoreid kokku 251, sealhulgas riikl. sektoris 154 ja erasektoris 97, teraviljakombaine 24 - haritavat maad ühe traktori kohta 28.3 ha ühe kombaini kohta 296.6 ha Juba sovhoosi reorganiseerimisest saadik on plaanitsetud kolhoosi viis osakonda muuta iseseisvateks majandusüksusteks. Mitmesugustel pôhjustel on see senini toimumata. Sellise suure üksusena kolhoos ennast enam ei ôigusta ja ilmselt mingi jagune­mine väiksemateks üksusteks seisab ees. Jagunemine osakondade järgi on môeldav ja hästi teostatav kuna osakondade profileeritus on tugev. See looks soodsa vôimaluse ka nende üksuste omavaheli­seks tööjaotuseks ja koostööks. 4.3 Nôo külanôukogu tootmisettevôtete organisatsioon. Kui käsitleda Nôo külanôukogu tootmispotentsiaali, siis on môtekas vaadelda vaid nelja ettevôtet. Nôo kolhoos kui tootlikku tervikut peaks ootama ühest kül­jest jagunemine väiksemateks ja elujôulisemateks tootmisüksus­teks. Teiselt poolt oleks nendes kolhoosi osades, kus rentaablus madalaks vôib jääda, ehk mis ennast lihtsalt ära ei suuda majan­dada (Meeri, Tamsa) môeldav minna radikaalselt talude loomise teed. Radikaalselt selles môttes, et talude tekke soodustamiseks kasutada ära osakondade vara, millised osakute vôi mônel muul pôhimôttel välja jagada just talumajapidamist alustavatele ini­mestele. On usutav, et mônestki nn tervikvarast saaks soovi­jate olemasolul luua omaette tootmisüksuse ja neile see erastada. Arvestades, et kolhoosil on pôhivahendite jääkväärtus ligi 18 miljonit, siis saaks leida ka lahenduse tekkinud vôlaga seotud probleemidele. Tartu Mööblikombinaadi "Tarmeko" Tôravere tsehh, mis tegeli­kult Vissi külas asub suudaks oma varustusprobleemide lahen­dami­sel edukalt tegutseda iseseisva üksusena. Pool selles tsehhis rakendatud tööjôust on kohalik, teine pool on valdavalt jaolt Elvast pärit. Tsehhi ligi kolmemljoniline käive on heaks eel­du­seks, et soovi korral lahendada ka tehnilised probleemid, mis amortiseerunud seadmete väljavahetamisel vôivad tekkida. Hoonete osas on esialgu tootmist oluliselt laiendamata vôimalik rahul­davalt tegutseda. Heade eeldustega on Nôo külanôukogus asuv Tartu Piimakombi­naadi Elva jaoskonna Nôo juustutsehh. Arvestades kasvavat talu­majapidamiste kasvu oleks selle tsehhi baasil vôimalik tulevikus arvestada ettevôttega, mis tugineks kohalikule toormele. Tsehil on korralik hoone ja kôrvalhooned. Juustutsehi puhul on suurimaks probleemiks temaga seotud reostus. Probleem on üles kerkinud juba ammu, kuid senimaani rahuldavalt lahendamata. Kunagi väljaehita­tud puhastusseadmed oma funktsioone ei täida ja kogu reostus satub ojasse ja pinnavette. 4.4 Transport ja side. Nôo külanôukogu transpordivôimalused on eelkôige seotud ja lahendatud Tartu-Elva-Valga maantee baasil. Nn tunnibuss suudab kôik maanteele lähedale jäävate külade elanike vajadused rahul­dada. On môningaid probleeme veel mône peatuse asukohaga, mis vôiksid ratsionaalsemates kohtades asuda. Tartu-Elva maanteest lääne poole jäävate kaugemate külade elanike (Meeri, Keeri, Nôgiaru, vt tabel nr 1) jaoks on arves­tatavad kolm päevajooksul neid külasid läbivat bussiliini. Ini­mesed kasutavad lisaks neile kolhoosi ja muud ametkondlikku tran­sporti nii poes käimiseks kui muu transpordini jôudmiseks. Maanteest ida poole jäävate külade (Laguja, Luke, vt tabel nr 1) teenindamiseks transpordiga on tingimused natuke paremad. Otepää ja Valga suunalisi, samuti ringiga Elvasse sôitvaid busse on päevas olenevalt marsruudist kuni viis. Kaugemate külade puhul ja eriti Laguja piirkonda jäävate jaoks on palju halvem lugu ühenduses Nôoga. Kui omavalitsusliku staatusega seoses asutustel ja inimestel vajadus valla keskuses käia kasvab, siis seda saavad nad teha mône bussiga päevas vôi astuda jala. Mainitud Laguja piirkonna inimestel, kes on paljudes küsimustes Elvaga seotud peavad kasutama Nôkku jôud­miseks teed Elva kaudu. Oluliselt leevendab, eriti vara hommikul nii Elvasse kui Tartusse tööleminejate ja sealt saabujate sôiduvôimalusi raudtee, millel kurseerib päevas üheksa reisi. Kogu külanôukogule on probleemiks ôhtune Tartust kojujôud­mine. Ainult suviti käib hiline rong, kuid enamikul ajal on vii­maseks transpordiks kell 22.05 väljuv buss. Tôenäoliselt tuleb leida vôimalus hilise vôi paari bussi kurseerimiseks Tartu-Elva suunal ka hilja ôhtul ja aastaringselt. Inimesed oleks nôus maks­ma kahe kuni kolmekordset hinda. Selliselt paraneks ka ühendus pealinnaga, kust ôhtuse transpordiga saabudes on ainu­keseks vôi­maluseks takso. Telefonide osas on paremini varustatud piirkonnaks Tôravere alevik, kus asuv 400 numbriga jaam suudab katta kôik aleviku ja lähema ümbruse vajadused. Puuduseks on kaugvalimise puudumine. Nôo alevikus, kus valmis hiljuti uus, samuti 400 numbriga jaam. puhul on pôhiliseks probleemiks kaablite puudus. Jaam lubaks vajadusi oluliselt rohkem rahuldada. Teised küla­nôukogu piirkon­nad on suhteliselt juhuslikult telefonidega varustatud. Eriti halb on side külanôukogu siseselt. Liinide kvaliteeti näitab asjaolu, et Tôraveres ei saa liinitehnilistel pôhjustel töötada telefax. 4.5 Talumajapidamised. Seisuga 1991.a. mai on Nôo külanôukogu territooriumil loodud kolmekümne viiele talumajapidamisele eraldatud kokku 379.2 ha maad (tabel nr 10). Valdavalt on eraldused tehtud Nôo kolhoosi maaeraldusest. Selle kôrval on üksikuid eraldusi Tartu ja Elva Metsamajanditelt ning Elva sovhoosilt. Seniasutatud talude maa­eralduse keskmiseks suuruseks tuleb 10.8 ha maa üldpinda talu kohta. Haritava maa osa on erinev. On talusid, kus haritavat maad on vähe ja ühel talul ei ole seda üldse, kuid keskmiselt on hari­tava maa osa eraldatud maadest 50 kuni 60 %. Lähemas tulevikus on oodata veel ligi neljakümne maaeralduse kohta maakonna valitsuse otsust, kolhoosi volinike koosoleku positiivne seisukoht nende kohta on juba olemas. Valdavalt on talude tagastamine toimunud nende seaduslikele omanikele vôi nende seaduslikele järeltulijatele-pärijatele. Taotlejate hulgas on lisaks neile ka selliseid, kes ostuteel antud talukohas olevad hooned on omandanud ja nüüd vastavat talu­kohta ka taotlenud. Sellistel juhtudel on kindel, et antud maa seaduslikud omanikud seda taotlema ei hakka ja on selleks ka kirjaliku volituse andnud. Talude tagastamisel omanikele on suureks probleemiks vahe­peal nendess taluhoonetesse heausklikult elama asunud vôi asus­tatud elanikud. Sellisel juhul jääb probleem elaniku ja omaniku Nr talu nr taluniku otsuse nr ja maad (ha) Nimi kuupäev asukoht ________________________________________________________________ 1 6 Peeter Jürken 17.08.88.Nr191 12 Vissi 2 26 Lembit Ilves 22.03.89.Nr 76 6 Meeri 3 27 Nikolai Alasepp 22.03.89.Nr 76 11 Tôravere 4 30 Enno Voore 22.03.89.Nr 76 11 Meeri 5 31 Tônu Vanka 22.03.89.Nr 76 15 Meeri 16.08.89.Nr209 5 Meeri 6 34 Enn Mikvelt 22.03.89.Nr 76 6 Nôgiaru 16.08.89.Nr209 8 Nôgiaru 7 36 Lembit Kala 22.03.89.Nr 76 2 Altmäe 8 61 Evald Pärsikivi 24.04.89.Nr144 6 Keeri 9 81 Tônu Mets 16.08.89.Nr209 6 Meeri 10 114 Valvo Vôru 24.11.89.Nr290 3 Meeri 11 115 Hilja Oesso 24.11.89.Nr290 5 Nôgiaru 12 116 Ülo Kivirand 24.11.89.Nr290 8 Vissi 08.03.91.Nr 63 10.5 Vissi 13 117 Ants Paavel 24.11.89.Nr290 10 Meeri 14 132 Heino Henno 13.12.89.Nr313 13 Ennu 15 133 Kalev Räisa 13.12.89.Nr313 13 Illi 4 Illi 16 163 Margus Tigane 21.02.90.Nr 48 21 Laguja 17 164 Henn Leitu 21.02.90.Nr 48 13 Tôravere 18 173 Rudolf Kuiv 28.03.90.Nr101 4 Vissi 19 174 Vello Kade 28.03.90.Nr101 9 Tôravere 20 253 Olev Sannamees 18.04.90.Nr126 9 Nôo 21 320 Riina Laugamôts 30.05.90.Nr179 6 Illi 23.01.91.Nr 12 3.3 Illi 22 323 Olev Sööt 30.05.90.Nr179 9 Aiamaa 23 363 Einar Toots 18.06.90.Nr198 7 Keeri 24 403 Heiki Vinn 06.09.90.Nr277 3 Keeri 25 411 Lembit Räisa 30.10.90.Nr338 9 Altmäe 26 494 Karin Sarapuu 08.03.91.Nr 63 15.2 Voika 27 495 Valev Tammiste 08.03.91.Nr 63 5 Vissi 28 496 Meeta Trei 08.03.91.Nr 63 7 Keeri 29 497 Peeter Mossin 08.03.91.Nr 63 4 Vissi 30 498 Hans Sild 08.03.91.Nr 63 9.8 Kolga 31 519 Eerik Kurrot 27.03.91.Nr 80 11.1 Keeri 32 Neeme Erkmaa 24.04.91.Nr109 44.5 33 581 Avo Kala 24.04.91.Nr109 5.5 Nôo 34 582 Elve Urbas 24.04.91.Nr109 4.9 Nôo 35 585 Ain Veenpere 24.04.91.Nr109 24.4 Luke Tabel nr 10:Nôo külanôukogu talunikud seisuga mai 1991.a. enda vaheliseks. Seadusandlus ei suuda veel tagada sellise olu­korra seaduslikku lahendamist osapooltele vastuvôetavas korras. Samuti ei ole ka sellises olukorras kummalgi mingit garantiid. 4.6 Uute talude teke. 1990.a. lôpuks asutatud ja tänavusel aastal juba toodangut andvate talude toodangu prognoos oleks ligikaudu järgmine: - liha (eluskaalus) 38.2 t, - piima 36.0 t, - kartulit 56 t. Tabel nr 11:1991.a. toodangut andvate 25 talu pla­neeritav toodang. Lisaks sellele tegelevad talunikud veel seemnekasvatusega (sellest galeega seemet 900 kg) ja hobusekasvatusega. Talumajapidamise tuleviku määravad kaks faktorit: 1) majandi jagunemisel saadavad vôimalikud osakud ja tagastamise vorm (rahaline vôi esemeline jne), 2) olemasolevate nn eramajapidamiste muutumine talumajapidamisteks selle juriidilises vormis. Nôo kolhoos on asunud arvutama välja osakuid. Osakute tagas­tamisel talunikele oleks neile kôige suuremaks abiks, kui nad saaksid oma osakud kätte natuuras (tehnika, hooned jne). Talumajapidamiste potentsiaaliks on eramajpidamised. Seda potentiaali saab hinnata nende planeeritava toodangu järgi. Täna­vuseks aastaks on see kontingent planeerinud toota piima ligi­kaudu 1000 t, mis praegu talunike tootmise oluliselt ületab. Ka liha tuleb erasektorist loodetavasti enam kui talunikelt, ligi­kaudu 220 t. Talunike hulgas on ülekaalus liha tootmine, millega tegeleb talebi 11 kahekümne viiest talunikust viisteist. Piima toodab neist kaheksa ja kartulit kaksteist talupidajat. Nôo külanôukogu territooriumil vôiks soodsatel oludel oodata talusid kuni kolmesaja ringis. Omal ajal oli Nôo kihelkonnas (306 ruutkilomeetrit) 716 talumajapidamist. 4.7 Looduskaitse. Keskkonna-alastest küsimustest on valusaimaks probleemiks pôhjavee saastatus. Selle tulemusel madalamate pôhjavee hori­son­tide vesi ilma keetmata kasutamiskôlbmatu ja tuleb puurida üha sügavamaid puurkaeve. Enamik salvkaeve, eriti asulate ja toot­misüksuste lahedal, on samuti ohtlikult reostatud. Üheks saasteallikaks on Nôos asuv Tartu Piimakombinaadi Elva jaoskonna Nôo juustutsehh. Selle juurde rajati kunagi puhastu­seadmed kuid need on praktiliselt rivist välja langenud. Tôravere Instituudi juures on heitvete puhastamine rahul­davalt korraldatud, kuid ka siin on veehorisondid juba osalt saastatud. Külanôukogus on kaks ametlikku prügimäge, üks Nögiaru küla lähedal, millega ei ole probleeme. Halvasti on korraldatud Laguja küla lähedal olev prügimägi, kuhu ka Elvast prahti tuuakse. Kôige hullem on see, et sinna sattus vahepeal vedelaid jäätmeid, mis süttisid ja lisaks pinnase reostamisele saastasid ka ôhku. Lisaks neile kahele on veel palju ebaseaduslikke prahi mahapanekukohti, mida vôib loetleda üle saja. Ilmselt tuleb keskkonnakaitsealase kontrolli ja vastavate tingimuste loomiseks keskonnaohutu tootmise korraldamiseks vallas sisse seada keskkonnanôuniku ametikoht. Kahjuks on vastav seadus­andlus veel samuti puudulik. 5. FINANTSRESSURSID JA VALLA EELARVE. 5.1 Külanôukogu 1991.a. eelarve. Nôo külanôukogu eelarvele on praeguseks üle antud Tôravere Lastepäevakodu, Laguja Algkool ja kolm külaraamatukogu. Samuti on eelarvesse antud osa kommunaalmajandusest, surnuaia ülalpidamine ja kolme Elva Kommunaalkombinaadi halduses oleva meie territoo­riumil asuva maja kapitaalremondi kulud. Nôo külanôukogu 1991.a. eelarve tulud moodustuvad järgmi­selt: ettevôtte tulumaks (35 % 42 860.- -st) 15 000.- üksikisiku tulumaks (100 % 648 000.- -st) 648 000.- maamaks (100 % 270 000.- -st) 270 000.- riigilôiv (100 % 1 500.- -st) 1 500.- tegevusloa maks (100 % 500.- -st) 500.- ___________ Kokku 935 000.- Külanôukogu eelarve kulud on määratudki eelkôige kohalikule eelarvele üle antud asutustega ja kokkuvôtlikult on ta 1991.a. järgmine. elamufondi kapitaalremont 100 000.- asula heakord 20 000.- Nôo kalmistu 4 000.- Tôravere LPK 47 940.- selles: art 1 32 390.- art 2 2 260.- Laguja algkool 15 840.- selles: art 1 10 450.- art 2 390.- Luke, Nôgiaru ja Nôo raamatukogud 11 400.- selles art 1 8 400.- art 2 1 680.- kodune hooldusabi 3 600.- sotsiaalkompensatsioon 70 560.- külanôukogu halduskulud 52 270.- selles: art 1 38 140.- art 2 7 630.- art 3 3 000.- art 4 200.- art 12 3 000.- art 18 300.- ____________ kokku 325 610.- Eelarves on moodustatud kassaline käibefond suurusega tuhat rubla ja külanôukogu nö osaleb maakonna ürituste finantseerimisel summaga 611 840.-. 5.2 Nôo valla territooriumilt laekuvate tulude hinnang. Kahjuks ei saa me vôimalike hinnangute tegemisel lähtuda muust kui olemasolevatest seadustest. Pôhiliseks eelarvesse laekuvaks tuluks on üksikisiku tulu­maks. 1. jaanuari seisuga on valla territooriumil 3511 alalist elanikku. Kui keskmine eluiga on 72 a, ja oletades, et töövôime­lisi on umbes samapalju kui tööealisi, st ligikaudu 1800, saame lähtuvalt keskmise palga suurusest hinnata vôimalikku tulumaksu massi. Kui vôtta keskmine palk suurusjärgus 450.-, siis praeguse seaduse järgi laekuks ligikaudu 1.4 miljonit rubla. Maamaks, mis samuti praegu kohalikku eelarvesse peaks hak­kama laekuma ei saa langeda ilmselt väiksemaks kui ta on planee­ritud praeguste maakasutajate järgi. Maamaksust peaks laekuma ligikaudu 270 000.-. Oletada vôib, et maamaks ei lange, küll aga vôib maamaksu môjutada maakasutajate struktuuri muutus, mille käigus praeguse pôhilise maksja, kolhoosi osa langeb. Suhteliselt suur on kohalikesse tuludesse laekumine ka ette­vôtete tulumaksust. Kui see jääb samale tasemele, siis on ta ligikaudu 15 000.-. Tänavu on kohalik kolhoos ennast kah­judega töötavaks kuulutanud, nii et ettevôtete tulumaks tulevikus vôiks ainult suureneda. Väiksemaid makse saab hinnata kui vôtta arvesse vastavaid laeku­misi 1990.a. jooksul ja 1991.a. esimese kvartalis. Hinnates saame need järgmised: riigilôiv 8 600.- hoonete ja maamaks 1 200.- sôidukimaks 12 000.- tegevusloa maks 2 800.- Nendest maksudest peaks laekuma ligikaudu 25 000.-. Kui vaadelda vallas vôimalusi kohalike maksude kehtestami­seks, siis eelkôige tuleks Nôo vallas kône alla suvilate mingil kujul maksustamine. Kokku on meie territooriumil 633 suviat, millised on koondunud suvilakooperatiividesse. Arvestades nende puhul maksuga, mis aastas ei ole alla 100.-, siis koos eelpool toodud muude väiksemate maksudega vôiks saada täiendavaid laeku­misi mitte alla 100 000.-. Seega vôiks tehtud hinnangute järgi hinnata Nôo valla ter­ritooriumilt laekuvaid makse küündivat kuni 1.8 miljoni rublani. Loomulikult on need hinnangud jämedad ja seadusandluse muutus vôib tehtud hinnanguid oluliselt muuta. Kuid ühe järelduse vôib teha siiski, Nôo vald on oma sissetulekute osas suhteliselt heas olukorras. Vôib oletada, et see on tänu valla piisavalt suurtele môôtmetele. Tuginedes ka pôhjanaabrite kogemustele ei ole väike­sed vallad majanduslikult tugevad ja vajavad suuremat riigipool­set toetust. Teiselt poolt hakkab muidugi valla suurust määrama tema funktsioonide ratsionaalsus ja inimeselähedus, mida vallalt nôutakse. 5.3 Maksusoodustuste pôhimôtted. Kuna maksusoodustuste andmine on kohaliku volikogu pädevu­ses, siis saab see olla ainukeseks vahendiks koos vôimaliku kre­diidipoliitikaga mehhanismiks, millega kohalikku majanuselu ja ettevôtlust juhitakse. Nagu eelarve hindamisel näha, vôib ettevôtte tulumaksu ja tegevusloamaksu osas teha soodustusi suhteliselt julgesti, ilma, et see eelarvet oluliselt kahjustaks. Nende maksude osas soodus­tuste andmine vôib aga oluliselt toetada kohalikku ettevôtlust ja selle arengut. Maksupoliitika peab lähtuma pôhimôttest, et maksusoodustusi saab anda ainult valla sotsiaalmajanduslikule arengule positiiv­selt môjuva ettevôtluse puhul. Tôenäoliselt tuleks viimases järjekorras arvesse soodustused maamaksu ja isikutulumaksu osas. See môjutaks oluliselt ka praegu kehtiva seadusandluse järgi valla eelarvelisi tulusid. 5.4 Eelarveliste kulude struktuurne hinnang. 1991.a. eelarve alusel on Nôo külanôukogu halduskuludeks üle viiekümne kahe tuhande rubla, millest ligi nelikümmend tuhat on palgafond. Selle palgafondi piires on praegu täiesti vôimalik asuda valla täielikumale haldamisele. Sellised funktsionaalsed ametikohad, nagu raamatupidamine, sotsiaalnôunik, maanôunik ja valla kantselei on algatuseks piisavalt komplekteeritud. Sellelt baasilt saab minna ka haldamise mahu suurendamisele. Tulevikus oleks vajalik esimeses järjekorras veel täita järgmised ametiko­had: kaks sotsiaaltöötajat, maakorraldaja, kaks ramatupidajat, keskkonnanôunik, vallainsenere kommunaalnôunik ning kindlasti üks vôi isegi kaks pôllumajandusnôunikku. Koos vajalike muude majan­duskuludega nôuaks selline kohtade komplekteerimine haldukulude kasvu kolm kuni neli korda, seega ligikaudu tôuseks need 200 000.- rublani. Üldisest eelarve hinnangust on see natuke üle kümne protsendi. Praeguste kohalikul eelarvel olevad sotsiaalsfääri asutused moodustavad kôigist sellistest asutustest 20 %, kokku on neid vallas 26. Kohalikul eelarvel olevate ettevôtete eelarve on kogu eelarvest üle 75 tuhande rubla. See ei holma nende asutuste kapi­taalehituse ja -remondiga seotud kulutusi. Kui seda arves­tada, siis kogu sotsiaalsfääri jaoks tuleks arvestada tulevikus mitte vähem kui poolmiljonit rubla. Lisades sellele hinnangule kapi­taalmahutused, tuleks seda summat kuni viis korda suurendada, seega oleks see kuni 2 miljonit rubla. On lihtne näha, et vaatamata tulude suhteliselt soodsale hinnangule tuleb arvestada, et kapitaalehitustega seotud kulutu­sed käivad kohalikul eelarvel üle jôu.