Vaatamisväärsused
EELK Nõo Püha Laurentsiuse kirik
Nõo alevik Tartu tn 2
Nõo alevikus ootab teid ainus ehedalt keskaegsete võlvidega (13. sajand) maakirik Lõuna-Eestis. Kirikul on puidust haritorn (1819) ja 19. sajandi pseudogooti sisustus. Nõo Püha Laurentsiuse kirikust leiate Tõnis Grenzsteini altarimaali "Kristus ristil" (1895), neli puidust apostlikuju (Jaan Koort, 1910), kaks orelit, Walcker (suur, 1890) ja Müllverstedt (väike, 1903) ning koguduse kauaaegse õpetaja, Eesti lipulaulu sõnade autori Martin Lipu (1854–1923) rinnakuju. Nõo kirik osaleb suvekuudel Eesti Kirikute Nõukogu projektis "Teeliste kirikud".
Jumalateenistused igal pühapäeval kell 11.
Avatud R 15-18, L ja P 12-15.
Suvekohvik oli avatud reedest pühapäevani, lisaks veel kiriku kuulutusnädalal augustis. Kondiitritooted valmivad OÜ Anikrus firmamärgi all.
Eesti lipulaulule pühendatud mälestuskivi
Kirikuesisel haljasalal asub suur kivirahn, millel on lipulaulu sõnadega mälestustahvel.
Mälestuskivil on metalli söövitatud laulu „Eesti, Eesti ela sa!" viiesalmiline algtekst, mille lõi Nõo kirikuõpetaja Martin Lipp ning need ilmusid 1897. aasta 19 nr. väljaandes „Kodu kannid". 1922. aastal kirjutas nendele sõnadele viisi 17-aastane Enn Võrk.
Maailmas on ainult neljateistkümnel riigil lipulaul. Ainsana on Nõos nüüd ka mälestuskivi lipulaulule.
EAÕK Nõo Püha Kolmainu kirik
Nõo alevik Vana-Nõo tn 20
Nõo alevikust leiate vaatamist vääriva 5 sibulkupliga maakivi- ja tellismüüridega historitsistliku õigeusukiriku. Nõo kogudus asutati 1852. aastal eestlastest õigeusklikele, kes enne kuulusid Tartu Georgi kogudusse. Arhitektuuriliselt tähelepanuväärne, lääne pool kellatorniga, lubjatud maakividest ja punastest tellistest kirik valmis 1873. aastal. Kiriku sisearhitektuur on lihtne, ikonostaas pärineb 19. sajandi lõpust. Nõo Püha Kolmainu koguduses toimuvad teenistused iga kuu teisel laupäeval.
Luke Mõis
Varaseimad teated Luke mõisast (saksa k Lugden) pärinevad 1557. aastast. 17. sajandil kuulus mõis von Löwenwoldedele. 1841. aastal omandasid mõisa von Knorringid, kellede valdusse ta jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Mõisa viimased omanikud oli Mary ja Woldemar von Knorringid.
1910. aasta paiku valmis mõisas arhitekt Ludwig von Engelhardi projekti järgi valminud heimatstiilis peahoone. Võõrandmisjärgselt asus hoones kool. Hoone hävis Teises maailmasõjas 1941. aastal.
Vapramäe maastikukaitseala
Vapramäe maastikukaitseala paikneb Tartumaal Nõo vallas Tartu-Valga maantee ääres. Tartust tulijatel on siia 20 ja Elvast 5 kilomeetrit.
Vapramäe ja selle ümbruse suuremateks väärtusteks on: Vapramäe mitmekesine reljeef ja kaunis loodus, siin asub Eesti üks väiksemaid linnusekohti - Kerikmägi, Jaagupi tarandkalme ja Tiirikese allikas, Elva jõgi ja vesiveskid ning palju muud huvitavat.
Elva-Vitipalu maastikukaitseala
Maastikukaitseala suuremateks väärtusteks on mitmekesine reljeef, Elva jõe ürgoru liivapaljand ja lammil säilinud ja taastatud luhaniidud.
Maastikukaitseala moodustati 1992. aastal eelkõige selleks, et hoida Elva jõe ja puhtaveeliste Laguja, Illi, Varesepalu ning Ilusa oja ümbruse maastikke, säilitada sealsete lammorgude maastikuline terviklikkus ning kaitsta ohustatud elupaiku ja liike.
Heino Prosti Põllutöömasinate Muuseum
Vissi külas Nõo vallas Tartumaal. Telefon: +372 735 1401.
Muuseum on asutatud 1954. aastal. Muuseumis võib näha möödunud sajanditest pärit vanavarapõllutöömasinaid, traktoreid, rehepeksumasinaid, aurukatlaid, majapidamismootoreid. Vanim, kuid töökorras masin on saksa päritoluga käsitsi ringiaetav rehepeksumasin aastast 1856.
Wana-Kolga Tsiklitall
Kolga küla Nõo vald
Wana-Kolga Tsiklitall on motoklubi mis koondab endas peamiselt vanadest, üle 35a vanustest tsiklitest huvituvaid inimesi.
Peamine eesmärk on vanade tsiklitega koos sõitmine, vanatehnikaürituste külastamine, ühised matkad ja väljasõidud. Enamus klubi liikmeid omab ka kaasaegseid mootorrattaid, aga vanatehnikahuvist ja Eesti lühikesest sõiduhooajast tingituna jääb aega ja huvi nendega ringi liikumiseks järjest vähemaks.
Teiseks peamiseks tegevussuunaks on vanade tsiklite taastamine, võimalikult autentset tulemust eesmärgiks pidades.
Klubi liikmetele kuulub kokku üle 70 erineva vanatsikli, millest parimad on eksponeeritud klubiruumide näitusesaalis.
Nõo kalmistu
Aiamaa küla Nõo vald
Nõo kalmistu rajajateks on Löwenwolde suguvõsa. Kalmistu ajalugu küündib 18. sajandisse, mille lõpul maeti kalmistule Luke mõisnik Carl Magnus von Löwenwolde (1728-1799), kelle hauatähis Nõo kalmistul on üks vanemaid. Nõo kalmistul puhkab 1884-1923 Nõo kirikus pastoriks olnud tuntud kultuuriloolane ja luuletaja Martin Lipp (1854-1923), kes on laulu „Eesti lipp" sõnade autoriks.
Peasissekäiku tähistab telliskividest värav, mille metallosadelt on leitud daatum 1925. Peaväravast sisenedes jääb paremat kätt kunagise kalmistuvahi maja vundamendi jäänused. Kalmistu kaguosas asub Luke mõisnike Löwenwolde-Knorringu perekonnaliikmete viimne puhkepaik, mis on muust surnuaiast eraldatud kivimüüriga.
Nõo kalmistul on mitu Anton Starkopfi poolt valmistatud hauamonumenti. Tuntuim neist 1932 aastal valmistatud Martin Lipu graniidist hauasammas koos pronksist büstiga.
Nõo kooli skulptuur „Viimane spikker" ja Kalju Aigro pink
Kalju Aigro tn 5 Nõo alevik
Nõo Reaalgümnaasiumi ees asuv Peeter Leinbocki skulptuur annab lühiülevaate Nõo kooli ajaloost ja pikaajalise direktori Kalju Aigro tegevusest.
K. Aigro töötas Nõo koolis 35 aastat, neist 31 aastat direktorina, ning arendas Nõo 7-klassilise kooli keskkooliks, kus aastal 1964 avati matemaatika-füüsika eriklassid ja sai alguse reaalainete süvaõpetamine.
K. Aigro mälestuspingi leiab Nõo kooli hariduspargis lookleva jalgtee ääres.
Mälestuspink
Kuidas võita südameid
Nõo valla infovoldik (lae alla)