Pühendumus, eneseloomine ja koosmeel iseloomustavad kõige paremini Nõo valla võrratuid ja austust väärivaid naisi: Annet (Kasesalu Roops), Annet (Jürimäe) ja Ingridit (Hamer).

Kolm vägevat naist on suutnud kokku tuua erilise hingelise reaalsuse, puudutanud mitmete perede, noorte ja täiskasvanute, omailma ja muutnud koosviibimised, kas siis laulu- või tantsulised, maagiliseks eluks vajalikuks riituseks.

Muusika, laul ja tants võimenduvad nende naiste eestvedamisel, põimuvad üheks ja muutuvad muinasjutulisteks hingesildadeks eestvedajate ja kaasategijatega vahel. Maailm vormub kõigi südametes ja meeltes proovide tegemiste ja esinemiste ajal ilusamaks ja paremaks paigaks.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu suvel 2023 on tänaseks möödunud. Mälestus aga toidab nii esinejate, eestvedajate kui vaatajate hingi veel tänaseni. Kuidas selline võrratus sai toimuda, teavad tegijad naised ise kõige paremini ja kindlasti on see parimaks retseptiks koostöö tegemiseks igas valdkonnas.

Nõo vald oli XIII noorte laulu- ja tantsupeol esindatud lausa kolmekordselt. Heidame põgusa pilgu Nõo valla eestvedajate, laulu- ja tantsuhaldjate maailma:

Anne-Kasesalu Roops  töötab Nõo Reaalgümnaasiumis ja Nõo Põhikoolis muusikaõpetajana. Lisaks ainetundidele on mudilas-, laste-, poiste- ja segakoori dirigent ning naiskoori Jõeõed juhendaja. Anne on ka Nõo Reaalgümnaasiumis  11.b klassi ja Nõo Põhikoolis 7.c  klassijuhataja.

Anne kirjeldab laulu- ja tantsupeo ettevalmistusaega: „ Eeltöö kestis pikalt. Algul pidi pidu toimuma suvel 2022, aga COVID-19 epideemia tõttu läks kõik nihkesse. Kooride jaoks algas ettevalmistusprotsess poolteist aastat enne pidu. Laulupeo aastatel tikub ikka nii olema, et korralistest kooriproovidest jääb ikka väheseks. Kõikidele kooriliikidele toimus mitmeid laagreid ja lisaproove, eesmärk oli ju suurepärane esinemine." Anne täpsustab veel: „Hästi tähtis on siin ka koostöö teiste koolikooride dirigentidega, kellega sai ühiselt läbi viidud koorilaagreid või laulupäevi laulupeo repertuaari omandamiseks." 

Vaatamata suurele juhendamise, dirigeerimise, organiseerimise ja koordineerimise tööle ütleb Anne: „Mõnes mõttes on laulupeo aastad lihtsad, sest kogu repertuaar on ju ette antud", kuid lisab kohe juurde: „Samas aga on proovid siiski väga pingelised, sest  repertuaar on nõudlik ja kõik kooriliigid (v.a mudilaskoor) peavad ette laulma kaks korda. Tahes-tahtmata lisab see lisapingeid nii lauljatele kui ka minule. Kõik sõltub ju sellest ühest sooritusest ja ettekantavast loost, mis selgub loosimise teel. Ettelaulmiste protsessi käigus omistatakse kooridele ka kategooriad."  Anne ütleb uhkelt: „Mul on väga hea meel, et kõik meie kooli koorid pälvisid sellel aastal I kategooria."

Anne suurepärase töö juures on ka kurvameelseid noote: „Mind teeb nukraks, et muusikaõpetajate-koorijuhtide järelkasv on ülimalt napp. Eks õpetajate järelkasvuga on ka teistel erialadel probleeme, aga muusika on olemuselt väga spetsiifiline ja seetõttu  on see praegu eriti vaeslapse rollis." Ta lisab: „Kui me tahame, et meie laulupidude traditsioon jätkuks sellisena, nagu ta siiani on olnud (rohkete lauljatega), siis ca 10 aasta pärast peaks igal töötaval koorijuhil olema vähemalt 10 koori." 

Anne kiidab Nõo lapsi: „Mul on siiralt hea meel, et Nõo lapsed laulavad ja teevad seda hästi. Jah, meie koorid ei ole mammutsuuruses, nagu ehk mõnes teises koolis, aga meie lapsed laulavad  oma vabast ajast, pärast ainetunde, mitte ei ole kohustuslik koorilaul 1. ainetund päevas, paljudes koolides on see just nii seatud."

Anne räägib ka tagasilöökidest: „Koorilaulule oli väga karmiks ajaks COVID-19 epideemia  periood, ca 2 aastat oli pausi mitmehäälses laulmises ja see andis korralikult tunda. Kui saime tagasi normaalsetes tingimustes tööle, siis tegelikkuses tuli koorid suhteliselt nullist uuesti üles ehitada." Ta lisas: „Ja eks koolikooridega nii kipubki olema, pidevalt uued lapsed. Seda huvitavam on väljakutse töö õnnestumiseks."

Anne usub, et lauljad mõtlevad suvel toimunud laulupeole heldimusega. Ees ootavad neid juba uued väljakutsed. „Kõik Nõo kooli koorid valmistuvad sellel hooajal murdekeelseks laulupeoks Uma Pido, mis toimub Põlva Intsikurmu lauluväljakul. Valmistutakse ka Tartu laulupeoks. 2024. aasta kevadel hakkame  tõenäoliselt omandama juba 2025. aasta üldlaulupeo repertuaari."

Anne Jürimäe  töötab Nõo Põhikoolis klassiõpetajana. Lisaks rahvatantsuringi juhendajana nii Nõo Põhikoolis kui ka Nõo Reaalgümnaasiumis.

Anne meenutab: „See oli vähemalt kaks aastat tööd. Toimusid tantsude õppimise seminarid, tantsupeo esitluskontsert  ja tantsude õpetamine tantsijatele nii tantsutunnis kui laagrites ning eelvoorud Tartus.  See oli pingeline töö, palju närvipinget, mis päädis pääsemisega suurele peole." Pääsemine XIII noorte laulu- ja tantsupeole oli võimas ja ülev tunne. „Peonädal Tallinnas koosnes 12-tunnistest proovipäevadest. Suur kuumus, ei ühtki pilve. Jalgsimatkad ühelt staadionilt teisele. Hakkama saime kõigega," oli Anne uhke. „Pidevalt oli näha veepritside- ja pudelitega  tantsuõpetajad, kes jooksid igal võimalikul hetkel staadionile tantsijaid jahutama. Minagi olin üks nendest." Rääkides möllab Anne südames mälestuste virvarr.

„Aga kõik see ununes, kui kätte jõudsid kontserdipäevad.  Liigutav vaatepilt oli viimasel kontserdil vaadata väljakul noori, kes südamest nutsid. See tähendab, et pidu puudutas neid väga sügavalt. Sellist tunnet saavad kogeda ainult need, kes ise tantsuväljakul  on kaasa löönud. Kui kord oled seda emotsiooni kogenud, siis soovid ka edaspidi selles suures tantsijate peres osaline olla."

XIII noorte laulu- ja tantsupidu on nüüd möödas. Tants tiirutab osalejate omailmas koos tööka  eestvedaja Anne Jürimäega edasi. Rõõm on tõdeda, et tantsurühmast pole keegi lahkunud, pigem on tulnud terve rühmatäis uusi tantsijaid Anne juhtimise alla juurde. „Meie kooli tantsurühma eripära on see, et nad saavad koos tantsida kõige rohkem 3 aastat. Paljudele piisab sellest, et rahvatantsust mõnusasse sõltuvusse jääda," jagab Anne rõõmu. „Väga paljud vilistlased jätkavad tantsimist erinevates rühmades ka pärast Nõo Reaalgümnaasiumi lõpetamist."

Anne tekitatud rahvatantsusõltuvus saab olla vaid parim kingitus iga teise omavalitsuse tantsuõpetajale, kes näevad, et nende kodukoha lastest on saanud kanged tegijad.

Anne toob võrratutest tegijatest näiteid: „Oma esimesed tantsusammud on Nõos seadnud ka juba tuntud tantsujuhid Jaan Ulst ja  Ingrid Hamer, kes 2023. aasta  XIII noorte laulu- ja tantsupeo lavastusmeeskonnas kaas lõid." Ta ütleb tunnustavalt: „Uhke tunne oli." Ja lisas: „Samuti Tiina Kull, kes oli liigijuht naiste tantsupeol."

Sellised suurüritused on Anne jaoks alati olnud kui sillad, mis ühendavad Nõo kooli rühmi vilistlastega ja nii juba 43 aastat. 

Kõige selle kauni ja üleva juures ei unusta Anne oma lemmiktegevusi, mis saadavad teda lapsepõlvest saati. Teater, lugemine, kudumine, suusatamine ja looduses viibimine on tema lisaarmastused tantsu kõrval. „Need toidavad minu hinge, aitavad taastuda, tunda ja olla tervem ning toetavad minu valmisolekut ühiskonnas, kodukohas. Laadides end hobide tegevusest saan olla jälle positiivne rahvatantsu eestvedaja ja algklassilastele oluline, turvaline ning arendav klassiõpetaja."

Ingrid Hamer  on treener Nõo Spordikoolis, tantsuõpetaja ja  eestvedaja MTÜ Tantsuklubi Triiniks tantsustuudios, kus naudivad oma hetki ligikaudu 130  tüdrukut ja poissi alates kolmandast eluaastast, lisaks täiskasvanud. Klubi tegeleb nüüdistantsu ja show-tantsuga, akrobaatika ja iluvõimlemisega. Tantsivad eesti rahvatantse ja arendavad endid ka võõraste rahvaste tantsudega.

Ettevalmistused tantsupeoks kestsid kaks aastat. Triiniksi tantsijad ehk Nõo Spordikooli õpilased olid need, kelle peal katsetades valmisid noorte 2023. aasta tantsupeo „Sillad" võimlemiskavad, filmiti õppevideod ja koostati kirjeldused. Tähtis maamärk oli tantsupeo esitluskontsert ning oluline töö oli suurte väljaku jooniste katsetamine.  Ingrid kirjeldab: "Ühelt poolt tundub see nagu lihtsam, kavad juba selged ju. Teiselt poolt tähendab see palju tööd, kannatlikkust. Meie lapsed ja noored said sellega suurepäraselt hakkama. Kui kätte jõudis ettetantsimine, siis  minul ikka käed värisesid ja süda tagus sees, hoolimata sellest suurest tööst mis juba tehtud oli." 

Rahvatants on olnud Ingridi suur armastus. „Just sellepärast ongi minust saanud tantsuõpetaja," naerab ta ja jagab mälestuskilde ettevalmistustest. „Sellel aastal esimest korda oli Triiniksil tantsupeol väljas ka pererühm. Meie pererühm oli vahva, oli tantsijad, kes on rahvatantsuga tegelenud aastakümneid, oli neid, kes puutusid tantsuga kokku esimest korda, oli  lapsevanemaid ja lapsi, õdesid ja kaugemaid sugulasi.  Ootamatult tore ja mitte üldse tüütu oli öelda umbes 534 korda: "Käsi rusikas puusale!" Polka õppimine oli tõeliselt lõbus! Ma arvan, et seda harjutades  ei lõppenud tants ükski kord ilma peade sassi minekuta, aga kõik naersid. Pererühm koosnes tantsijatest Nõost Tallinna ja Austraaliani, 7-aastastest kuni nendeni, kellel vanust kaheksa ja pool korda rohkem." 

XIII noorte laulu- ja tantsupeol osalenud Triiniksi pererühm ja võimlejate rühmad koosnesid mitmetest sildadest:  tantsutrennides taaskohtusid mitmed tantsijad, kes olid koostööd teinud palju aastaid tagasi,  pererühmas tantsiti koos terve perega; tantsijaid oli erinevatelt mandritelt; paljud tantsijad panid punkti kaks aastat kestnud tööle, mille käigus täiesti nullist sai valmis väljaku mustritesse  jõudnud kava; oli mitu peret, kelle liikmeid oli väljakul lausa neli. Ingridile oli XIII noorte laulu- ja tantsupidu veel eriti tähenduslik, kuna üle mitme aasta viis ta tantsupeole ka segarahvatantsurühma.

„Tantsupeo nädal ise oli väsitav ja raske. Magada sai vähe, süüa sai suvalistel aegadel ja kogesime lauspäikese ohtlikkust. Kõigest hoolimata oli tantsupeo nädal täidetud meeletult positiivsete tunnetega. Iga pidu kui jõutakse Kalevi staadionile montaaźiks kokku, tunnen kurgus veidi pitsitust, nii oli see ka sellel peol. " Isegi tagasi vaadates, täituvad Ingridi silmad emotsioonidest märja sädelusega.

Anne, Anne ja Ingrid tänavad südamest kõiki esinejaid, lisaks õpetajaid ja lapsevanemaid, kes olid nõus tulema kooridele ja tantsijatele peole saatjateks. See töö ei ole peo nautimine, vaid suur vastutus. Suur aitäh teile!

XIII noorte laulu- ja tantsupeo pealkiri „Sillad" pani kõiki - nii selles osalejaid kui jälgijaid - endasse sügavuti vaatama.

Meie ümber on palju inimesi, kohti, asju, mõtteid, aega ja tundeid ühendavaid sildu.  Kui palju me neid märkame? Kui palju me neid mõistame? Üks on kindel, need sillad loovad meis ja meie ümber tugeva koosolemise, turvalisuse, lootuse ja usu ning vägeva ühtsuse.  Tantsupeo pealavastaja  Agne Kurrikoff - Herman peatas korraks aja ja pani kogu Eestimaa selle üle järele mõtlema.

Meie Nõo valla kolm naist - Anne, Anne ja Ingrid - olid koos oma gruppidega sellise üleva koostöösilla ehitajateks. Au ja tänud nendele eestvedajatele ja nende eestvedamisel kaasa minejatele, tantsijatele ja lauljatele. Olete võrratud! Täname teid! Nõo vald saab olla uhke, et just  teie - Anne, Anne ja Ingrid – elate ja tegutsete Nõo vallas. Te olete hingetule süütajad ning võrratute emotsioonide andjad, kandjad ja jagajad.

• Esimene laulupidu -  1869. aastal.
• Eesti Vabariigi esimene üldlaulupidu - 1923. aastal.
• Esimene üldtantsupidu – 1934. aastal.
• Esimene laste- ja noorte üldlaulupidu - 1962. aastal.

 Kristina Ruder