Mul oli rõõm olla üks 25st väljavalitust, kes selle aasta veebruarist maini said osa „Kohaliku omavalitsuse kultuurijuhtide arenguprogrammist", mille kutsusid ellu Eesti Rahvakultuuri Keskus ja Kultuuriministeerium. Arenguprogrammile pani punkti õppereis Soome ja Taani, kust läksime uurima muutuste juhtimist ja kultuuriteenuste arendamist kohaliku omavalitsuse kultuurisektoris. Eesti Rahvakultuuri Keskuse korraldatud õppereisil 2.-7. oktoobrini osalesid 19 omavalitsuse esindajat, 3 Kultuuriministeeriumi ametnikku ja üks Eesti Rahvakultuuri Keskuse töötaja.

Põhjamaad on olnud eestlastele eeskujuks kultuuri- ja loomesektori rolli mõtestamisel ning seetõttu langes reisisihtkohtade valik Soomele ja Taanile. Soomes külastasime Aleksis Kivi kodukohta Nurmijärvi valda, mis asub Helsingist ca 40 km kaugusel põhjapool. Taanis võtsid meid vastu kultuuriinimesed Lõuna-Jüütimaalt Haderslevi vallast. Õppereisi programmis oli mitmeid kultuuriasutuste külastusi ja kohtumisi kohalike kultuurikorraldajate ning kohaliku omavalitsuse esindajatega. Oli Eestile sarnaseid hetki, kuid oli ka neid, mis panid positiivselt imestama.

Näiteks oli väga tore näha, et nii Soome kui Taani raamatukogud olid justkui kogukonnakeskused ning tunda, et nendes oli elu. Pean siinkohal silmas, et raamatukogudes oli ka päevasel ajal erinevas vanuses inimesi, kes ei käinud seal pelgalt raamatuid laenutamas. Kes töötas koduste õppeülesannete kallal, kes vaatas näitust, kes pidas lõunapausi või päris järgmiste kogukonnale suunatud ürituste kohta. Igal juhul oli tunda, et kogukond väärtustab raamatukogu ja seal pakutavaid teenuseid.

Ära märkimist väärib see, kuidas era- ja loomeettevõtjad omavalitsusega koostööd tegid. Nurmijärvil olid kohalikud kunstiinimesed ühendanud jõud, et luua ühine veebileht, kust saab kiirelt iga kunstniku ja galerii kohta infot leida ning korraldanud omavalitsusega koostöös nn avatud galeriide päeva, et oma töid ja tegemisi nii kogukonnale kui kaugema kandi rahvale näidata. Nurmijärvi kinos Juha kuulsime ettevõtja ja filmirežissööri Tarvi Vartia kogemust koostöös kohaliku omavalitsusega. Tema sõnul ei oota ettevõtjad alati suuri rahalisi toetusi, vaid oluline on ühiste eesmärkide poole liikumine ja üksteisega arvestamine. Lisaks jagas Tarvi Vartia näpunäiteid, mida omavalitsus võiks silmas pidada, kui filmitööstus peaks mingi koha vastu omavalitsuses huvi üles näitama. Ka sel juhul on mitmeid koostöökohti, millega toetada kohalikku majanduselu, kuid oluline on täpselt kokku leppida osapoolte ootused ja võimalused.

Ka Taanist jäi meelde koostöö eraettevõtjatega või kolmanda sektori esindajatega. Energia, millest pakatas Haderslevi skatepargi eestvedaja, jääb meelde kauaks. MTÜ esindaja, tulihingeline skeiter Morten Burgdorf Bennetsen rääkis, kuidas omavalitsus pani skatepargi rajamiseks õla alla ning kuidas toimib koostöö. MTÜ haldab kohalikku skateparki StreetDome'i, milles ühtlasi asub Jüütimaa kõrgeim ronimissein, ning kus on ühendatud noorte huvi rulasõidu, parkuurimise jmt vastu ning bänditegemine ja hubased kontserdiõhtud. Meie grupp külastas StreetDome'i lõuna ajal ning kohtasime seal perekonda, kus ema ja isa mõlemad olid oma lasteaiaealiste lastega tulnud skeitimist harjutama ning innustasid ja toetasid oma 3-4aastaseid poegi. See näitas, et kogukonna jaoks on sellised algatused olulised.

Taanis tutvustati meile üpris põhjalikult ka Haderslevi valla üldhariduskoolide ja muusikakooli koostööd. See seisneb kõikide laste pilliõppe toetamisel. Nimelt õpib iga Haderslevi valla koolilaps algkooli jooksul vähemalt ühte pilli mängima. Õppekavas sisalduva muusikatunni viivad ühiselt läbi muusikaõpetaja üldhariduskoolist ja muusikakoolist. Muusikakooli direktor Jesper Ry tõdes, et see on kindlasti 20 korda keerulisem kui paari õpilasega muusikakooli tund, kuid õpetajatele 20 korda suuremat rahulolu ja rõõmu pakkuv, kui õpilased pillimängu selgeks saavad.

Lisaks eelmainitud õppekäigule õnnestus mul osaleda ka Tartumaa Omavalitsuste Liidu korraldatud kultuurijuhtide õppereisil Tamperesse 10.-13. oktoobrini. Kohtusime linna esindajatega ja eraettevõtjatega, kes jagasid oma kogemusi Tampere linna kultuurielu ja loomemajanduse arengust ning arendamisest. Tampere on linn, mis kandideeris Euroopa Kultuuripealinnaks aastaks 2026, kuid kahjuks ei võitnud seda tiitlit. Sellest hoolimata jätkub Tampere linna ja 20 piirneva omavalitsuse tasemel ühine töö piirkonna kultuurielu arendamisel. Tampere linna moto, Tegude linn, näib olevat väga õigesti valitud, sest linn on seadnud prioriteetideks võrdsuse, aktiivsed kogukonnad, kliimaneutraalsuse ning tuleviku trendide algatamise just kultuuri- ja turismivaldkonnas.

Teadlike tegevustega püütakse inimesi kultuuri juurde tuua. Näiteks jagatakse toimetulekuraskustes inimestele nn kunstikaarte, millega nad saavad tasuta sissepääsu erinevatesse muuseumidesse, teatritesse, festivalidele jm. Kooliõpilasi silmas pidades on välja töötatud kultuurihariduslik programm, mille raames külastab iga 1.-9. klassi õpilane õppekavas kindlaks määratud kunstivormi, olgu selleks siis teater, muuseum, tsirkus vmt. Põneva nimega programmi Village hopping (küllahüpe) eesmärk on suurendada juurdepääsu kultuurile ehk omavalitsustega koostöös pakutakse sündmuste kohtadena välja just väiksemad kohad, külad, kuhu organiseeritakse transport nii esinejale kui külastajatele. Tampere linnasüdames asub ka laste kultuurikeskus, mis pakub kultuuri- ja vaba aja tegevusi erinevas vanuses lastele, kuid seda vaid vanemaga koos ehk toetatakse lapse ja vanema kvaliteetaega. Juba 2025. aasta lõpuks peaks aga Tamperes valmis olema 5000m2 suurune kunstilinnak. See tähendab, et vana kasutuseta seisma jäänud koolimaja renoveeritakse ning seal saavad endale ruumid kunstnikud, MTÜd, raamatukogu, kuid ruumid on planeeritud ka väiksemate ürituste ja koolituste ning kursuste läbiviimiseks.

Need olid vaid nopped kahel õppekäigul nähtust ja kogetust. Kõige olulisema sõnumina jäi siiski meelde, et kultuurivaldkonda panustatud raha on investeering mitte lihtsalt kulu ning sellest investeeringust saab vastu kogukonna heaolu ja rahulolu, mis on hindamatu väärtusega.

Minu tänusõnad Urve Gromovile Eesti Rahvakultuuri Keskusest, Marleen Viidulile ja Astrid Hallikule Tartumaa Omavalitsuste Liidust õppereiside organiseerimise ning kõigile reisikaaslastele meeldejääva kogemuse eest. Õppereisid said teoks Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammi toel.

 

Anneli Vetka