EELK Nõo koguduse lõppenud suve märksõna on keskaegse Nõo Püha Laurentsiuse kiriku siseremont, mille käigus on esimest korda pärast 1936. aastat ette võetud kõigi seina- ja võlvipindade renoveerimine. Remondi käigus on eksponeeritud ka 17. sajandi II poolest pärinevaid laemaalinguid ja üks keskaegne fresko. Remont, mida teostab OÜ Deckol, lõpeb eeldatavasti k.a oktoobris-novembris. Siinkohal suur tänu Nõo muusikakoolile võimaluse eest korraldada koguduse jumalateenistusi ja kontserte muusikakooli ilusas saalis! Nõo kiriku meesansambel koos koguduse segakoori ja külalisesinejatega tahab Nõo muusikakooli ja selle omanikku, Nõo valda tänada kontserdiga Gustav Adolfi päeval, esmaspäeval, 6. novembril 2023 algusega kell 19.00 muusikakooli saalis. Sissepääs on prii ja kõik lahkesti oodatud!

Remondi kõrval on kogudus siiski saanud läbi viia ka oma tavapäraseid suviseid ettevõtmisi. Tooksin neist esile koguduse bussiekskursiooni Setomaale 24.–25. juulil. Eks sealkandis on varemgi käidud, kuid nüüdne reis oli eriline, kuna asjatundlike giidide Kärri Toomeos-Orglaane ja Andreas Kalkuni juhtimisel tutvuti põhjalikumalt seto elulaadiga (tsässonad, muuseumid, setokeelsed loengud) ja saadi paremini aimu seto hingest.

Samuti ei saa jätta nimetamata traditsioonilist kuulutusnädalat 7.–12. augustil. Iga päev toimusid Nõo muusikakoolis – ja korra ka Otepää Maarja kirikus – jumalateenistused ja kontserdid, külalisjutlustajaid ja -muusikuid oli Eesti eri paikadest. Kenasti õnnestus ka 13. augustil Nõo alevikus ja Keeri külas toimunud XIII Hans Wühneri päev, mille eest siinkohal suur tänu perekond Kuusikule, kes avas oma Keeri küla südames asuva taluõue taaskord rahvapeoks!

Juunis ja augustis tegutses kirikuaias juba kolmandat suve ka Anne-Ly Koogikoja kohvik, tehes sel aastal viimast korda oma uksed lahti 23. septembril toimunud Maal elamise päeval.

Nüüd aga veel ühest ettevõtmisest, mis peaks kõnetama kõiki Nõo kihelkonna muusikahuvilisi. Nimelt tähistas EELK Nõo koguduse segakoor pühapäeval, 1. oktoobril hommikuse kontsertjumalateenistusega oma 140. sünnipäeva. Võib-olla tekitab küsimusi, millistele andmetele selline tähtpäev põhineb.

On hästi teada, et Nõo kihelkonna esindused osalesid esimesel kolmel üldlaulupeol (vastavalt 1869., 1879. ja 1880. aastal), millel laulsid meeskoorid. Nõnda on kindel, et meeskoor oli Nõos olemas juba üle 150 aasta tagasi. Segakooride tegevusest pole teada enne 1880. aastaid, kui mitte arvestada võimalust, et 1817. aastal avatud Kolga palvemajas võis sedasorti laul juba kõlada. Nõo kandi teenekaim koduloolane Agnes-Asta Marand (1923–2016) viitab oma raamatu „Lehekülgi Nõo ajaloost" IV osas Hendrik Pehka asutatud Tamsa segakoorile, mille kohta on 1884. aastast säilinud foto. 1883. aastal tuli aga Nõkku köstriks ja kihelkonnakooliõpetajaks Aleksander Läte (1860–1948) ning osales Nõo kooriga 1891. aasta IV üldlaulupeol, millel laulsid ka segakoorid. Lätte oletatava segakoori loomisaasta pole täpselt teada, kuid EELK Nõo koguduse segakoor otsustas valida oma loomisaastaks Lätte Nõkku-tuleku aasta 1883 ja tähistada nüüd 140 aasta täitumist koguduse juures tegutseva segakoori asutamisest.

Hiljem on segakoorikultuur Nõo kihelkonnas kulgenud katlematult, tõsi, tõusude ja mõõnadega, sest segakoore on loodud ja neid on ka hingusele läinud. Nt 1924. aastal loodi Nõo koguduse õpetaja Aleksander Kruusi eestvedamisel Nõo Laulu Selts, mida teiste hulgas juhatas ka hilisem rahvusvaheliselt tuntud helilooja Eduard Tubin (1905–1882). Praegugi Viivi Küti juhatusel tegutsev Nõo segakoor asutati 1963. aastal ja 1986. aastal tuli kokku samuti praegu tegutsev segakoor Vega.  Nõo kihelkonnas tegutsevad segakoorid on vahel olnud kirikule lähemal, vahel kaugemal. Klassikalist kirikukoori, mis laulab regulaarselt jumalateenistustel, on viimase sajandi jooksul juhatanud Theodor ja Ervin Roosileht, Hildegard Linnu, Karl Käppa, Viktor Vardja, Leili Traks, Ell Ein-Oja, Agnes Laasimer, Katre Hödemann ja Sander Tamm. Alates 2011. aastast dirigeerib EELK Nõo koguduse segakoori Ragne Meier, abidirigent on Kärri Toomeos-Orglaan.

Niisiis püüab ka tänane Nõo luterlik kogudus oma 13. sajandist pärinevas pühakojas koguduseelu jätkata, nagu see on pidevalt toimunud alates esimesest teadaolevast luterlikust õpetajast Adrian Virginius vanemast, kes hakkas kogudust teenima 1638. Selles töös on aga olnud tähtis koht ka muusikal ja sedagi traditsiooni püüab Nõo kogudus au sees hoida!

 

Mart Jaanson

EELK Nõo koguduse õpetaja