25. novembri on ÜRO nimetanud rahvusvaheliseks naiste vastu suunatud vägivalla lõpetamise päevaks (ing International Day for the Elimination of Violence against Women). Päeva eesmärk on teadvustada naiste vastu suunatud vägivalda, millel on mitmeid vorme – füüsiline, seksuaalne, psühholoogiline ja majanduslik. Päeva tunnusvärv on oranž. Naistevastane vägivald on ebavõrdsete võimusuhete ilming ning selle negatiivne mõju ei avaldu mitte üksnes naistele, vaid ka perekondadele ja kogukonnale – tervele ühiskonnale. Rahvusvahelise heategevusorganisatsiooni Zonta Tartu klubi poolt loodi üritus „Zonta hoolivuse eest. Koos vägivalla vastu". Ürituse eesmärk oli teadvustada naiste vastu suunatud vägivalda, mis on ühtlasi inimõiguste vastane vägivald ja kahjustab kogu ühiskonda, perekondi ja kogukondi. Sellega sooviti juhtida tähelepanu soolisele diskrimineerimisele, mida sageli sellena ei teadvustata. Zonta Tartu klubi eestvedamisel korraldati Tartu linnas jalutuskäik turuhoone juurest üle sildade ja tagasi. Osalejad kandsid oranže riideid ning õhupalle. Päeva õhtul värvusid oranžiks ERM, Riia sild, Rahu sild, Kaarsild,Tartu Raekoda, Elva kultuurikeskus ja meie Nõo valla muusikakool.

 Zonta Tartu klubisse kuuluvad neli Nõo valla naist- Liia Hänni, Annika Tellissaar, Karmen Johansson ja Mirlian Rebane. Zonta Tartu klubi loodi 19. augustil 1991, päev enne Eesti iseseisvuse taastamist.

 

Klubi üks asutajaliige on Liia Hänni, kes tegutseb klubis aktiivselt siiani. Liia on e-riigi akadeemia e-demokraatia vanemekspert. Liia tutvus esmakordselt rahvusvahelise Zonta liikumisega 1990. aasta sügisel, kus osales külalisena  Zonta Soome klubide aastakoosolekul Jyväskyläs. Liia: " Saalitäis sõnakaid naisi hästi istuvates kostüümides jättis mulle sügava mulje. Meil Eestis oli siis hoopis teistsugune aeg ja olukord.  Naised alles kogusid julgust ühiskonna asjades kaasa rääkida.  Soome Vantaa klubi oli valmis meid aitama, et Eestis esimene Zonta klubi saaks loodud. Zonta väärtused ja seismine naiste õiguste eest, kõnetas naisi. Klubi asutamine sai teoks 19. augustil 1991, päev enne Eesti iseseisvuse taastamist.  Sellest ajast peale oleme ellu kutsunud mitmeid  naiste heaolule suunatud algatusi, kus teerajajaks oli esimese peretoa sisustamine Tartu sünnitusmajas. Väärikas ja vägivallata elu igale naisele on meie suur eesmärk."

 

Annika Tellisaar korraldab kontserte nii Nõo vallas Pärnaõie talus kui mujal üle Eesti. Nimelt on Annika Tartu Kontsertkorralduse eestvedaja. Annika liitus Zonta Tartu Klubi naisperega 6.augustil 2020. Annika ise on öelnud: „Kui mulle tehti ettepanek klubiga liituda, ei kõhelnud ma hetkegi. Tundsin suurt aukartust saades lähedalt tuttavaks nende vägevate naistega, samas olin meelitatud ja ärevil, et kas ma suudan nende ootuste vääriline olla. Aga kõik mu hirmud on olnud asjata, sest klubi üks mõte ongi, kokku liita erinevate vaadete, valdkondade, põlvkondade, erialade, vanuste ja ka rahvuste naisi, et püüelda koos parema, turvalisema ja helgema tuleviku poole. Zontade pearõhk on märgata ja aidata nõrgemaid ning kaitsta naisi ja lapsi vägivalla eest."

 

Karmen Johansson, kes igapäevaselt tegutseb nägemisterapeudina liitus klubiga aastal 2022. Karmen: „ Soovides mõelda kaasa ning toetada organisatsiooni ühistegevuses. Mulle väga meeldib mõte, olla osa positiivsest muutusest- aidata ja toetada neid, kes teevad igapäevatööd vägivalla all kannatavate naiste ja laste heaks ning leida naistele ja lastele vajalikke teenuseid. Andes tagasi turvatunde, näitame, et meie ühiskond võtab probleemi tõsiselt ja püüab leida lahendusi."

 

Mirlian Rebane on klubi üks värskemaid liikmeid. Mirlian liitus käesoleva aasta septembri kuus. Viimased 16 aastat on ta töötanud SA Tartu Ülikooli Kliinikumis IT spetsialistina.

Mirlian: „Entusiasm ja pühendumus saadavad mind peaaegu kõiges, mida ette võtan. Olen jõudnud elus punkti, kus soovin anda ühiskonnale tagasi. Valmis panustama selleks aega ja energiat. On mitmeid organisatsioone ning mittetulundusühinguid, kuid Zonta tegevusel olen silma peal hoidnud. Seega olen märganud, et nende tegevustest on ka päriselt kasu. Kindlasti köidab mind Zonta juures võimekate naiste kooslus, sest tagasi andmine ühiskonda ei pea alati tähendama aja või raha annetamist, vaid ka teadlikkuse suurendamist ning nendelt naistelt on väga palju õppida."

Klubi ajalugu pole lihtsalt ühe rahvusvahelise klubi tegutsemine Eesti pinnal. Zonta eesmärk on, et naiste õigusi nähtaks inimõigustena ja tegutsetaks ka vastavalt. Mitte keegi pole seepärast parem või halvem, et ta on sündinud naiseks või meheks. Loeb see, milline on inimese potentsiaal ja kuidas tal on võimalus seda realiseerida. Zontade eesmärk on toetada eelkõige naisi võimetele vastava koha leidmisel ametialaselt, ühiskondlikus elus, seista vägivallavaba maailma eest. Neid eesmärke järgides parandame pisut tervet maailma.

Naistevastase vägivalla lõpetamine on võimalik ja vajalik ja kogu ühiskonna arenguks paratamatu. Statistikaameti eestvedamisel viidi läbi uuring „Turvalised suhted pereringid, tööl ja väljaspool," mille käigus koguti infot nii vaimse kui ka füüsilise vägivalla kohta nii kodus, koolis, tööl ja mujal.

Perioodil 2011–2019 perevägivallakuritegude arv tasapisi kasvas, kuid viimasel kolmel aastal on kasv peatunud. 2021. aastal registreeriti 3760 perevägivallakuritegu, 2022. aastal 3244. Perevägivallakuritegudest moodustas suurima osa paarisuhtevägivald

2022 - Kõigist kuritegudest moodustasid perevägivallakuriteod 13%

Vägivallakuritegudest moodustasid perevägivallakuriteod 46%

Kui oled langenud ohvriks, helista sotsiaalkindlustusameti tasuta ohvriabi kriisitelefonile 116 006. Sinna võid helistada ka siis, kui soovid teada anda kellestki teisest, kes vajab abi. Telefonile vastatakse ööpäevaringselt nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Hädaolukorras helista 112.

Mirlian Rebane