Nõo Vallavalitsus korraldas riigihanke, mille tulemusel on alates 01.12.2023 korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja AS eesti Keskkonnateenused. Jäätmeveo periood kestus on 36 kuud.

 

AS Eesti Keskkonnateenused Lõuna regiooni klienditeenindus

Tähe 108, 51013

Avatud E-R 9.00-17.00

Tel: 738 6700 ja üleeestiline infotelefoni lühinumber 1919

e-post:  info@keskkonnateenused.ee  või

tartu@keskkonnateenused.ee

Koduleht www.keskkonnateenused.ee

Jäätmeveoteenuste hinnakiri

Jäätmeliigid ja sorteerimine

Jäätmeid tuleb sortida kõigis eramajades, suvilates, ridaelamutes, kortermajades, ettevõtetes ja asutustes. Kui kõik jäätmeliigid on kokku pandud ühte konteinerisse, rakendub sellele kõrgem tasu. Vajalikud mahutid saate tellida ettevõttelt AS Eesti Keskkonnateenused.

Korraldatud äraveo raames saab liigiti koguda järgmisi jäätmeliike:

• segaolmejäätmed jäätmekoodiga 20 03 01
• paberi- ja kartongijäätmed jäätmekoodiga 20 01 01
• biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed jäätmekoodiga 20 01 08
• biolagunevad aia- ja haljastujäätmed jäätmekoodiga 20 02 01
• suurjäätmed jäätmekoodiga 20 03 07
• segapakendid jäätmekoodiga 15 01 06
• klaaspakend jäätmekoodiga 15 01 0
• rõiva- ja tekstiilijäätmed jäätmekoodiga 20 01 10, 20 01 11.

 

SEGAOLMEJÄÄTMED EHK PRÜGI

Segaolmejäätmete üleandmine jäätmevedajale on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele (v.a vabastatud ja ühismahutit kasutavad kinnistud). Segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk. Segaolmejäätmete mahutisse ei või panna pakendamata tuhka või muid lenduvaid jäätmeid, biolagunevaid jäätmeid, suurjäätmeid, ohtlikke jäätmeid, patareisid, akusid, elektroonikaromusid, vanarehve ja põllumajandusplasti, ehitusjäätmeid, tööstusjäätmeid, pakendijäätmeid jmt. Segaolmejäätmete mahutisse sobib rasvane ja raskesti puhastatav pakend (nt pitsakarp), määrdunud ja katkised (korduskasutuseks kõlbmatud) jalanõud, pehmed laste mänguasjad, toidujäätmetena tekkivad suured kondid, toidulisandid ja vitamiinid, mähkmed, hügieenisidemed, klaasi- sh peeglikillud jne.

Segaolmejäätmete vähim veosagedus tiheasustuses (Nõo alevik ning Tõravere aleviku, Nõgiaru, Luke ja Etsaste külade kompaktselt hoonestatud alad) on üks kord nelja nädala jooksul. Põhjendatud juhtudel võib mahutit harvemini tühjendada (üks kord 12 nädala jooksul) ning selleks peab jäätmevaldaja esitama vallavalitsusele vastava taotluse. Hajaasustuses on minimaalne veosagedus üks kord 12 nädala jooksul. Olmejäätmete kogumiseks võib kasutada 80-4500 liitriseid konteinereid, maasse paigaldatud süvamahutit või pressmahutit. Minimaalseks olmejäätmete mahutiks loetakse 80 liitrist konteinerit. Erandkorras võib üksikelamu, suvila või aiamaja puhul kasutada kuni 100 liitrist jäätmekotti täidetuna kuni 10 kg vähima veo sageduse korral. Vastava taotluse saab esitada jäätmevedajale. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust ning kaitstud loomade eest. Jäätmekoti kasutamisel tuleb tagada, et jäätmekott ei purune enne selle jäätmeveokisse tõstmist.

 

PABER JA KARTONG (vanapaber)

Paber ja kartong tuleb kõigil jäätmevaldajatel koguda muudest jäätmetest eraldi. Kõigil kortermajadel on kohustus paberit ja kartongi jäätmevedajale üle anda. Hoonestatud mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistud on kohustatud paberit ja kartongi jäätmevedajale üle anda juhul, kui neid jäätmeid tekib. Soovi korral saavad kõik ülejäänud jäätmevaldajad (valla ettevõtted, asutused ja elanikud) sõlmida jäätmevedajaga lepingu paberi ja kartongi veoks. Jäätmete üleandmine toimub korterelamutes kogumismahutiga (soovituslik suurus on 660 liitrit), muud jäätmevaldajad võivad kasutada lisaks pappkastiga/paberkotiga kogumise ja üleandmise võimalust tagades, et üleantav paber ja kartong püsib jäätmeveokisse tõstmiseni kuiv ja puhas. Korterelamud, mille osas puudub toimiv korteriühistu, võivad jäätmeid üle anda ka kogumiskotiga. Sobiva jäätmeveo sageduse saab valida jäätmevaldaja, kuis suurima sagedus on korterelamutel üks kord nädalas ja muudel jäätmevaldajad üks kord kahe nädala jooksul. Paberi ja kartongi veoteenus on kõigile tasuta. Jäätmevaldajatele, kellel puudub kohustus või võimalus paberi- ja kartongijäätmeid tekkekohal jäätmevedajale üle anda, on võimalik jäätmeid üle anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud avalikesse kogumismahutitesse.

 

SUURJÄÄTMED

Tegemist on vabatahtliku teenusega ja jäätmete veo saavad kõik jäätmevaldajad jäätmevedajalt ise tellida kas telefoni või e-kirja teel. Tellimused kogutakse kokku ja vedu toimub kogumisringidena vähemalt üks kord nelja nädala jooksul. Korraga võetakse vastu kuni 5 m³ jäätmeid. Suurjäätmed on tavajäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada kogumismahutisse. Näiteks mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud jms. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid nagu autoromud või nende osad, vanarehve ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid. Suurjäätmete veo tellimisel peab jäätmevaldaja andma jäätmevedajale teada äraviimist vajavate jäätmete ligikaudse koguse ja mahu.

 

RÕIVA- JA TEKSTIILIJÄÄTMED

Tegemist on vabatahtliku teenusega ja jäätmete veo saavad kõik jäätmevaldajad jäätmevedajalt ise tellida telefoni või e-kirja teel. Tellimused kogutakse kokku ja vedu toimub kogumisringidena vähemalt üks kord nelja nädala jooksul. Tekstiilijäätme veo tellimisel peab jäätmevaldaja andma Jäätmevedajale teada äraantavate jäätmete ligikaudse koguse ja mahu.

 

BIOLAGUNEVAD JÄÄTMED

Kõik jäätmevaldajad peavad koguma biolagunevaid jäätmeid (biolagunevad aia- ja haljastujäätmed ning biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed) muudest jäätmetest eraldi, st biojäätmeid ei tohi segaolmejäätmete konteinerisse panna ja biojäätmete kogumine peab kõigil kinnistutel olema lahendatud.

Biojäätmete käitlemiseks on kaks võimalust: kas anda need konteineriga kogudes üle jäätmevedajale või kompostide kinnistul kohapeal. Kompostimisel tekkinud kompostimulda saab kinnistul kasutada lillepottides, kasvuhoones, lille ja juurviljapeenardes. Biojäätmete kokku kogumisel ja vedajale üle andes lähevad biojäätmed biogaasi valmistamiseks, mida kasutatakse autokütusena, majade kütmiseks ja elektri valmistamiseks.

Biolagunevad jäätmed jagunevad kaheks jäätmeliigiks:

 

1. Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (näiteks riknenud toit, puu- ja köögiviljade koored, kalaluud, kondid, muna- ja pähklikoored, kohvi- ja teepaks koos filtriga, potitaimed ilma potita). Köögi- ja sööklajäätmed antakse jäätmevedajale üle kogumismahutiga, jäätmed

paigutatakse mahutisse lahtiselt, pakitult paberist kottidesse või biolagunevatesse kottidesse,

jäätmevedaja nõusolekul ka plastikaatkottidesse .Kogumismahuteid tuleb tühjendada vähemalt üks kord nelja nädala jooksul, vältides mahutite ületäitumist ja lõhnahäiringuid. Mahuti tühjendamise suurim sagedus on üks kord nädalas. Jäätmete üleandmiseks võib kasutada kuni 240 l suuruseid konteinereid jäätmete raske kaalu tõttu.

Viie ja enama korteriga korterelamu puhul tuleb jäätmed üle anda konteineriga ja kompostimine ei ole lubatud. Ülejäänud jäätmevaldajad võivad jäätmeid koguda ja vedajale üle anda konteineriga või nõuetekohaselt ise oma kinnistul kompostida. Köögi- ja sööklajäätmed võib kompostida tiheasustuses ja kompaktse hoonestusega alal ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostrites ning hajaasustuses lahtiselt kompaktses aunas vähemalt 5 m kaugusel naaberkinnistust.

 

2. Biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (näiteks niidetud muru, puude lehed, üles kitkutud umbrohi, lõikelilled, hekipügamise jäägid). Aia- ja haljastujäätmete üleandmine on vabatahtlik teenus ja seda saavad kõik jäätmevaldajad tellida ajavahemikus 1. aprill kuni 30. november. Üleantavad aia- ja haljastujäätmed peavad olema pakitud läbipaistvasse, suletud ja kergesti teisaldatavatesse biolagunevatesse kottidesse, jäätmevedaja nõusolekul plastikaatkotti, ning sisaldama üksnes aia- ja haljastujäätmeid. Kogumiskotid tuleb paigutada asukohta, millele on tagatud jäätmevedaja veokile vahetu juurdepääs. Jäätmevedajal on kohustus jäätmevaldajale sobivaid kotte müüa. Biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades kui neid ei soovita veoringidega üle anda.

 

SEGAPAKEND

Segapakendite üleandmine jäätmevedajale on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele (v.a vabastatud ja ühismahutit kasutavad kinnistud). Segapakendit saab üle anda kogumiskotiga või kogumismahutiga. Korterelamutel on kohustus üle anda kogumismahutiga, kuid kui majal ei ole toimivat korteriühistut, võib jäätmeid üle anda ka kogumiskotiga. Jäätmevedaja varustab jäätmevaldajaid segapakendite kogumiseks sobilike kogumiskottidega, mis on jäätmevaldaja jaoks tasuta. Uus kogumiskott jäetakse jäätmevaldajale kokkulepitud kohta kogumiskoti graafikujärgsel veopäeval. Sobiva sageduse valib jäätmevaldaja, arvestades jäätmevedaja veograafikuid. Suurima sageduse rakendamise piirangud: korterelamutel võib suurim sagedus olla üks kord nädalas, muudel jäätmevaldajatel võib suurim sagedus olla üks kord nelja nädala jooksul.

 

KLAASPAKEND

Tegemist on vabatahtliku teenusega ja kõik jäätmevaldajad saavad jäätmevedajalt soovi korral tellida jäätmete äraveo kinnistult. Klaaspakendite üleandmine jäätmevedajale toimub kogumismahutiga, mille suurus on kuni 240 liitrit. Jäätmevaldaja poolt suurema mahuti kasutamisel korral saab jäätmevedaja kehtestada mahuti täituvusele mahu- või kaalupiirangu. Sobiva sageduse valib jäätmevaldaja, arvestades jäätmevedaja veograafikuid. Korterelamutel võib suurim sagedus olla üks kord kahe nädala jooksul, muudel jäätmevaldajatel võib suurim sagedus olla üks kord nelja nädala jooksul. Jäätmevaldajatele, kes ei anna tekkekohal jäätmevedajale klaaspakendit üle, on võimalus anda klaaspakendit üle korraldatud jäätmeveoga hõlmatud avalikesse kogumismahutitesse.

 

ÜHISMAHUTI

Naabruses asuvate kinnistute jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühiseid mahuteid. Selleks tuleb jäätmevaldajatel esitada vallavalitsusele ühismahuti kasutamise taotlus, milles peavad olema fikseeritud kõik ühist jäätmemahutit kasutavad jäätmevaldajad ja neid esindav isik.

 

TÜHISÕIDUTASU ja mittenõuetekohaste jäätmete tasu Jäätmevedajal on õigus rakendada tasu tühisõidu eest juhul, kui jäätmevaldaja ei ole võimaldanud juurdepääsu kogumismahutile või kogumismahuti või kogumiskott sisaldab valesid jäätmeid. Tasu tühisõidu eest on sama suure kogumismahuti graafikujärgse tühjendamise tasu määr (täpsemalt hinnakirjast kui see saab tehtud) Kui jäätmete kogumismahutis või kogumiskotis on jäätmeid, mis ei vasta kogutavale

jäätmeliigile, on Jäätmevedajal õigus rakendada mittenõuetekohaste jäätmete tasu. Nimetatud tasu suurus on kogumismahuti graafikujärgse tühjendamise tasu 1,5 kordne määr. Kogumiskoti, suurjäätmete ja tekstiilijäätmete osas on tasu suuruseks 140 liitrise segaolmejäätmete mahuti graafikujärgse tühjendamise tasu. Kui tegemist on tasuta üleantavate jäätmetega, siis on tasu suuruse arvutamise aluseks segaolmejäätmete graafikujärgse tühjendamise tasu kahekordne määr.

 

JÄÄTMEVEOST VABASTAMINE

Jäätmeseaduse alusel on jäätmevaldajal õigus erandkorras taotleda korraldatud jäätmeveost vabastust kuni jäätmevedajale väljastatud jäätmeloa kehtivuse, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata või kui teatud perioodil kinnistut ei kasutata. Suveperioodil kasutatava kinnistu jäätmevaldaja võib üldiselt vabastada 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.

Taotlus korraldatud jäätmeveost vabastamise kohta tuleb esitada Nõo Vallavalitsusele.

Korraldatud jäätmeveost vabastuse saanud jäätmevaldaja on kohustatud vastavalt jäätmeseaduses sätestatule esitama üks kord aastas hiljemalt 20. jaanuariks omavalitsusele  kirjaliku kinnituse , et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Jäätmevaldaja, kes ei esita 20. jaanuariks kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.