Kirikukihelkonnad olid maakirikute tegevuspiirkonnad. Nõo kirikukihelkond on tekkinud 15. sajandi lõpus. Vald 17.-18. sajandil tähendas mõisamaad koos sellel elavate talupoegadega, 18. sajandi lõpus hakkas vald märkima talurahvakogukonda.

Nõo kihelkonnas oli 19. sajandi lõpus 11 valda: Meeri, Keeri, Vastse-Nõo, Vana-Nõo, Luke, Pangodi, Kodijärve, Unipiha, Aru, Tähtvere, Ropka. Aegade jooksul on toimunud mitmeid valdade ühinemisi, suurem reorganiseerimine toimus 1. aprillil 1939, mil moodustati ka Nõo vald (seni kuulus kogu piirkond Meeri valda). Nõo kihelkonna territooriumil asunud 7 valla asemele moodustati 3 valda: Nõo, Tähtvere ja Ropka. Hiljem on valdade piire korduvalt muudetud. Tänapäeval on Nõo vallas 20 küla ja 2 alevikku: Nõo ja Tõravere alevik; Aiamaa, Altmäe, Enno, Etsaste, Illi, Järiste, Keeri, Ketneri, Kolga, Kääni, Laguja, Luke, Meeri, Nõgiaru, Sassi, Tamsa, Unipiha, Uuta, Vissi ja Voika küla.

Nõo vald paikneb Tartu maakonna keskosas, jäädes Tartu linnast edelasse. Läänes piirneb Nõo vald Elva vallaga, idast Kambja vallaga. Nõo valla pindala moodustab 5,6% Tartumaa ja 0,4% Eesti pindalast.  Vallas on 20 küla ja 2 alevikku. Valla administratiivkeskus ja olulisem kohalik tõmbekeskus asub Nõo alevikus.
Nõo valla elanike arv kasvab.

Nõo valla tuntuimad äriühingud on Nõo Lihatööstus, kommivabrik Cautes, Eestis ainulaadsena delikatessjuustu pakkuv taluettevõte Luke farmimeierei, mööblit valmistav Wako värkstuba jpt. 
Vaata ka rubriiki "Ettevõtlus Nõo vallas"

Nõo vallas asub Tartu Obervatoorium, mis on rahvasuus tuntud Tõravere observatooriumina.