Nõo Põhikooli ja lasteaia Krõll HEV-koordinaatorid ning lasteaia direktor tutvusid oktoobris HOP projekti raames koos teiste  Tartumaa omavalitsuste haridus- ja sotsiaalvaldkonna ametnike ja tugispetsialistega laste ja perede toetamise võimaluste ning tugiteenuste korraldusega Helsingis, Tamperes ja Espoos.

Kahepäevase seminari  avaüritusena  toimus lahke vastuvõtt Eesti Suursaatkonnas Helsingis, kus tutvuti  saatkonna töö  ja eestlaste käekäiguga Soomes, seda nii üldiselt, kui ka hariduse kontekstis.

Seejärel suunduti Helsingis, Viikis asuvasse Latokartano põhikooli, kus õpivad mitmed eesti peredest pärit lapsed. Saadi aimu, kuidas ligi 800 õpilasega põhikoolis toimib kakskeelne õpe  ning milliseid tugisüsteeme rakendatakse.  Eesmärgiks on aktiivne kakskeelsus, eesti ja soome keele võrdne arendamine, lisaks pööratakse tähelepanu päritoluriigi kultuuri tundmisele. Õpe on korraldatud koolis nii, et algklassides rakendatakse rohkem eestikeelset ning osaliselt  soomekeelset õpet, keskastmes juba soomekeelse õppe osakaal suureneb. Eesti keele osakaal väheneb veelgi 7-9 klassi jõudes. Koolis pakutakse ka eesti keele õpet teise keelena. Koolis rakendatakse kolmetasandilist toemudelit (üld-, tõhustatud- ja eritugi).Toe vajaduse määrab kool (õpetajate ja tugispetsialistide koostöös). Toe rakendamiseks lapsevanemalt otseselt nõusolekut ei küsita, vaid teavitatakse, kui lapsele on mingit laadi tugi määratud. Tutvustati tulemuslikke õppijate vaheliste konfliktide lahendamise võtteid, sealhulgas meetodit, kus eelneva väljaõppe läbinud vanemate klasside lapsed määratakse (õpetajaga koostöös) nooremate klasside laste vahel ilmnevate konfliktide lahendajateks.

Osalejad tutvusid Helsingis asuva Valteri õppe- ja kompetentsikeskuse töökeskkonna ja -korraldusega. Keskuses kohapeal võimaldatakse hariduse omandamist ja  tuge erivajadustega lastele. Lisaks on Valteri keskuse roll nõustada omavalitsusi, teisi haridusasutusi,  erivajadustega laste vanemaid ja nendega  töötavaid isikuid lapse toe-vajaduse väljaselgitamisel ja  arengu võimetekohase toetamise tagamisel.

Seminari käigus külastati Laikku kultuurimajas asuvat Tampere Eesti Klubi, parasjagu oli klubi ruumides üles pandud mitu Eesti ja Tartuga seonduvat näitust.  Maija Yli-Jokipii, Tampere ülikoolist  rääkis kaasavast haridusest, andes ülevaade, kuidas Soomes erinevatest riikidest/kultuuridest ja keele piirkondadest tulnud lapsi ja ka nende vanemaid keeleliselt ja kultuuriliselt vastutuleliku pedagoogika kaudu toetatakse. Eesti päritolu, Soomes tegutsev eripedagoog Piret Selonen tegi esitluse oma igapäevatöö korraldusest omavalitsuse tugispetsialistina.

Hiljuti avatud Espoo perekeskuses tutvustas linna sotsiaaltöö osakonna juhataja Riina Mattila omavalitsuse sotsiaaltöö korralduses toimunud olulisi ja mahukaid muudatusi, pisut vähem kui aasta tagasi  loodud  heaolu-piirkondade raamistikus.

Sisutihe kahepäevane seminar pakkus osalejatele ainest parendustegevusteks Eestis rakendatavates süsteemides ja tõdemust, et naaberriigis on laste ja perede toetamise võimalused ning tugiteenuste korraldus endiselt sammuke eespool, reaalsetest vajadustest lähtuv.

 

Aigi Rahnel, Kristi Voore

Nõo lasteaed Krõll