« Tagasi

Lissi Laiduner: elada tuleb rõõmsalt!

Kui süda igatseb kallimast kallima inimese järele, siis pole vahet — oled sa veel inimesehakatis või hallipäine rändaja — see igatsus pakitseb sügaval hinges ja sunnib sind liikvele. Väikene põnn poeb lihtsalt kaissu ja särab oma emmele vastu. Sina ise, kes sa oled juba ammu lapsekingadest väljas, kerid oma mõttemaailmas armsaid mälupilte. Või võtad ette telefonikõne, et kallil häälel lasta oma kõrva paitada. Või kogud oma perekese kokku ja lähed lihtsalt emale külla, et koosolemist nautida ja üksteisest rõõmu tunda. Sest hingematvalt hea tunne on tajuda, et sa kuulud kuhugi. Et on olemas kodupaik ja kodusoojus, millest ikka ja jälle jõudu ammutad.

Emadel endil pole vahet, olgu siis tegu kas emadepäeva või jõulupüha või jaanikestega, nemad on alati ootevalmis ja tunnevad rõõmu laste igast külaskäigust.

Emadepäeva raames oleme vallalehes ikka võtnud ette külaskäigu mõne lastega pere juurde või puhunud juttu mõne toimeka emaga, kelle tõekspidamistest ja eluväärtustest on nii mõndagi meil kõigil eeskujuks võtta.

 

Rahvatarkus — kes teeb, see jõuab

Lissi Laiduner (43) on meie rahvale juba teada-tuntud noor energiline naisterahvas, kes oma põhitöö kõrvalt on käivitanud aktiivse sportliku ettevõtmise. Nimelt tegutseb Kivilinnas, Meie Poe teisel korrusel, juba viiendat aastat Lissi loodud firma TK Tasakaal.

Tasakaalu ruumides me Lissiga kohtusimegi.

„Olen ise aastaid olnud jumpingufän. Käisin aktiivselt Tartus treeningutel. Aga laste kõrvalt oli aja leidmine raske. Viis aastat tagasi, kui minu elus oli parasjagu pöördeline aeg, mõtlesingi, et miks mitte tuua endale armsad tegevused kodukohta. Pakkuda inimestele selliseid teenuseid, millest ma ise osa saan (füüsiline aktiivsus — MP) ja milles ma enda tugevusi tean."

Lissi uuris Nõos võimalusi ruumide rentimiseks. Tänuväärsel kombel sai ta kokkuleppe Oja 12 ruumide omaniku Peeter Lepiskiga.

Praegu on Tasakaalu käsutuses kaks hubaselt sisustatud ruumi. Suuremas ruumis on kaksteist jumpingubatuuti ja peegelseinad, siin toimuvad rühmatreeningud. Väiksem ruum on massaažikabinet. Välja on ehitatud kööginurk, duširuum ja WC.

Lissi on koolitatud treener, hingamisterapeut ja massöör, kes on läbinud mitmeid erinevaid, ka rahvusvahelisi koolitusi.

„Esimestel aastatel oli osavõtjaid palju. Koroonaga on rahvast vähemaks jäänud, aga järjest uuritakse, millal võib jälle tulla," valgustab Lissi.

Nagu öeldud, jõuab Lissi oma lemmiktegevuse juurde alles pärast põhitööd.

Lissi põhitöökoht on aga Antsla lähedal veinitootmisfirmas AS Linda Nektar, kus ta 2,5 aastat on olnud tootmisjuht.

„Tegemist on ettevõttega, kus toodetakse aastas 6–7 miljonit liitrit veine teistele tööstustele alkohoolsete jookide valmistamiseks," lisab naine.

Enne Linda Nektarit töötas Lissi 17 aastat AS Rõngu Mahlas tehnoloogi ja tootearendusjuhina. Lissi on lõpetanud Maaülikooli põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise erialal.

„Mulle meeldib toimetada, väljakutseid vastu võtta. Ma ei suuda paigal istuda. Et kõike jõuda, pean oma aega väga otstarbekalt planeerima. Olen kõik oma tegemised väga täpselt graafikusse märkinud," räägib ta oma jõudluse tagamaadest.

„Töölesõiduaega Antslasse ja koju kasutan ma omaette olemiseks. See on tõeliselt minu enda aeg mõlgutada omi mõtteid, kuulata podcast'i saateid või playlistist muusikat. Need hetked aitavad iseendaga kontaktis olla, teisteks tegevusteks jõudu koguda."

 

Peres peavad olema usaldus ja üksmeel

Ja nüüd jõuame jutujärjega Lissi kõige olulisema rolli juurde. Siinkohal läheb Lissi nägu naerule ja silmad löövad soojalt särama.

„Jah, mul on ka kolm last. Nad on mul tõeliselt head lapsed ja ma tunnen neist suurt rõõmu.

Villy-Hendrik (19) lõpetab sellel kevadel Elva Gümnaasiumi. Tema on innukas sportlane, kõik oma vaba aja veedab ta sõpradega Nõo spordihoone jõusaalis, palli mängides või discolfirajal.

Pojal on kindel plaan minna pärast kooli lõpetamist kaitseväkke. Olen uhke tema üle, et ta sellise otsuse on teinud ja kasuliku elukogemuse heaks on otsustanud.

Villy on tõeliselt heaks vennaks oma noorematele õdedele, aidates neid koolitöödes või jagades muidu vanema venna hoolitsust.

Tunnen heameelt, et poeg on minuga usaldav ja lähedane olnud.

Miia Lisett (11) õpib Nõo Põhikooli 5. klassis. Tema armastab olla palju kodus ja on rahuliku olemusega, talle meeldib omaette toimetada. Lemmiktegevuseks on temal joonistamine.

Greete Liis (10) on Nõo Põhikooli 3. klassi õpilane. Temale meeldib kogu aeg tegevuses olla. Mudilaskoor, käsitööring, JJ-Street tantsutreeningud — kõik see mahub tema nädala sisse.

Mõlemad tütred on ka gaidid, samuti külastavad nad sageli Nõo noortekeskust.

Olen väga õnnelik, et nad mul olemas on. Pere, see on kõige tähtsam. On, kuhu tulla, on, mille nimel pingutada.

Nii nagu iga ema, soovin ma, et minu lastest kasvaksid tublid ja töökad inimesed. Et neil elus hästi läheks.

Kodus on välja kujunenud omad kindlad kohustused, ülesanded, mida lapsed peavad täitma. Nad teavad, mis ema näole naeru toob, kui ta õhtul toauksest sisse astub, ja pingutavad selle nimel!" heldib Lissi oma võsukesi iseloomustades.

Ja palju polegi ju nõutud. Et koolitöö oleks õigeaegselt tehtud, et toad oleksid korras, et nõud pestud.

„Alati ei ole küll kõik ideaalselt tehtud, aga nad on tublid olnud!" kiidab ema lapsi.

Lissi ise põlise nõokana on tänulik oma vanematekodule, emale ja isale, kus töö oli au sees ja kus tema kaks venda ja õde üksmeeles ja kokkuhoidmises üles kasvasid.

„Tänu kõigele sellele, mis ma vanematekodust kaasa sain, olen ma täna see, kes ma olen!"

Lissil on silmade ees laiuvad peedi- ja kartulipõllud, kus ka lapsed pidid hoolsalt platsis olema. Veel kangastuvad ema valmistatud uhked peolauad, kus roogi oli rohkem kui küllaga.

Lissil on hea meel, et tema enda lapsed käivad tihedalt läbi vendade- ja õelastega.

„Ja papa (vanaisa — MP) juurest ei lahkuta kunagi kallistamata!" Kallistamised on nende peres üldse igahommikune nähtus, mida kõik osapooled südamest ihkavad kinkida.

 

Kui meri ja mäed kutsuvad avastama

Igal perel on kindlasti oma nägu, oma lugu.

„Meie armastame väga koos reisida, loodust nautida. Kooli jõuluvaheajal reisisime perega Egiptuses, aprilli koolivaheajal lendame tütardega Tenerifele. Meile meeldib koos uusi asju proovida, katsetada. Näiteks käisime suvel Rummu karjääris snorgeldamas, ka sukeldumine on meil kõigil Punases meres ära proovitud. Eesti mererannad oleme kõik läbi sõitnud.

Küllap reisipisiku on lapsed minult saanudki. Meri ja mäed on minu nõrkused. Olen üksi giidi saatel käinud Kreekas Olympuse mäe tipus (2021), Bulgaaria mägede tippudel, Peruu imelisel Vikerkaare mäel (2019).

Jah, ma olen õnnelik inimene. Ma tulen koju, kus lapsed mind ootavad. Ma saan teha asju, mis mulle meeldivad. Kui elada, siis ikka rõõmsalt!"

 

Üks väga tore ja südamlik kohtumine sündis siis seekord ühe noore ja elurõõmsa naisega, kes seisab tugevalt oma jalgel ja kes emana hoiab oma kaitsva tiiva all kolme last, kelle eluteele ta oma hellust ja tarkust jagab. Kaunist emadepäeva meie kõikidele kallitele emadele! Olge hoitud!