Dan Bogdanov (39), eesti informaatikateadlane ja akadeemik: eesmärkide täitumise eeldusteks on tugev tahe, planeeritud koostööraamid ja sügav veendumus heasse ettevõtmisse. Kõik uuendused, mida soovime, tuleb ise luua ja neid teistega jagada.

Bogdanov tõdeb, et lapsepõlves ei osanud ta unistada konkreetsest ametist. „Tahtsin kirjanikuks saada. Arvestades, kui palju ma täna kirjutan, on soov täide läinud. Ma ei kirjuta fiktiivset proosat, kuid kirjutan väga palju." Dan Bogdanov on kirjutanud mitmeid publikatsioone privaatsuse säilitamisest äppide ja veebirakenduste ühiskonnas, uudsetest e-riigi teenustest, aga ka COVID-19 lähikontaktide tuvastamisest isikuandmeid kaitsval moel.

Kui põhikoolis oli klassijuhataja küsinud tema tulevikuplaanide kohta, arvas noormees, et temast saab lõpuks professor. „Üks klassiõde kuulas ja kurjustas, et niisama lihtsalt keegi professoriks ei saa," naeratab Dan soojalt lapsepõlve mõtte peale. „Ei ole ma veel professor olnud, elemente on, hetkel on kulgemine selles suunas."

Humanitaariast arvutiteadusmaailma

Pärast 2001. aasta Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi lõpetamist otsustas Dan edasi õppima minna Tartu Ülikooli informaatikat. Bakalaureusele järgnes magistrikraad ning kui soovitati pakuti  võimalust läbida doktorantuur, siis ei mõelnud noormees pikalt.

„Nii algas minu karjäär. Sain teaduriks ettevõttes Cybernetica AS, töö kõrvalt olin doktorantuuris. Seejärel sain osakonnajuhatajaks. Nüüdseks on Dan samas kohas töötanud 15 aastat, läbides mitmeid arenguteekondi mitmetahuliste kõrvalkogemustega. „Täna olen Cybernetica AS Infoturbeinstituudi direktor ning alates detsembrist ka Eesti Teaduste Akadeemia liige. Akadeemiku positsioonile kandideerimist soovitas mulle Cybernetica nõukogu esimees akadeemik Ülo Jaaksoo. Tema oli ka üks minu kandidatuuri esitaja. Olen tänulik võimaluse ja Akadeemiale valituks osutumise eest. Konkurents oli väga soliidne. "

Olulised teemad: infoturve ja andmekaitse

Dan on veendunud, et andmekaitsel on meie ühiskonnas suur mõju ning meie turvalisuse ja heaolu püsimiseks on siin võimalus palju ära teha. „Teadlikkus infoajastu mõjust, võimust, olulisusest ja tagajärgedest on teemad, millega tuleb tegeleda järjepidevalt, et ennetada teadmatusest tekkinud halbu üllatusi," möönab Dan. "Me ei ole täna teadlikud andmeteaduse piiridest ja pole ka piisavalt osavad kogu maailma andmeid turvaliselt koondama, riivamata inimesi või ettevõtjaid. Oluline on muuta inimeste tänane ja tuleviku elu turvaliseks ning rõõmsamaks."

Saavutused ei tule üleöö

Dan Bogdanov on pälvinud mitmeid teaduspreemiaid ja tunnustusi:

2016    Eesti Vabariigi Presidendi Noore IT-teadlase eripreemia

2015    Valgetähe teenetemärk, IV klass

2014    Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumi teaduspreemia

2013    Silmapaistev Noor Eestlane (teadlane)

2010    ITL-i Ustus Aguri doktorandistipendiumi laureaat

2007    Eesti üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi III preemia loodusteaduste ja tehnika valdkonna magistritöö "Kuidas teha turvaliselt arvutusi ühissalastatud andmetega" eest.

2002    Expo Science Europe inseneriteaduste kategooria peaauhind töö "Meetod kahe punkti vahelise lühima tee leidmiseks etteantud kolmemõõtmelisel maastikul" eest.
 

Tunnustused ja autasud on Dani jaoks tema teekonna protsessi osad, mille juures hindab ta kõrgelt koostöö tähtsust. "Edukus on meeskonnatöö tulemus. Päris üksi ei saa suuri asju ära teha," kinnitab Dan. „Oleme saavutanud selle, et kasvav hulk inimesi oskab meie tulevikku turvalisemaks teha. Mõnda neist olen ise juhendanud. Koos oleme mitmeid olulisi lahendusi leidnud, näiteks HOIA rakenduse. Ei piisa ühekordsest ärategemisest, tuleb teha veel ja veel, sest infotehnoloogia areneb kiiresti." Dan usub, et edu hoidmiseks tuleb luua institutsioonid ja leida inimesed, kes viivad eesmärgistatud mõtet edasi ka siis, kui üks konkreetne eestvedaja seda enam ei jaksa. „Peab olema tahe muuta tulevikku paremaks ning peab olema tahe ise muutuda selles arengus. Eesmärkide saavutamiseks tuleb jõuda aina rohkemate inimesteni," sedastab Dan.
 

7. detsembri 2022 seisuga on Dan Bogdanov nüüd Eesti Vabariigi kõige noorem akadeemik. Bogdanovi arvates toetab akadeemia ühiskonna arengut pidevalt ja püsivalt. „Akadeemia roll võimaldab seda veelgi laiemalt. Akadeemikute roll on riigile anda nõu. Ja eks kunagi tuleb keegi, kes on minust noorem ja tuleb oma uute mõtetega. Eks on ju ka Akadeemia üks riigi institutsioonidest, millel üle 80 aasta ajalugu selja taga. "

 

Mis on turvaline tulevik?

Küsimus turvalisest tulevikust on Dani sõnul abstraktne: "See on muutus, mille infotehnoloogia tormiline areng on käima lükanud. Minule on oluline, et IT ei kahjustaks pikas plaanis inimesi." Turvalisuse juures on kesksed küsimused demokraatlikust juhtimisest ning probleemide ennetamisest. "Selleks et majad ei kukuks tormiga maha, tuleb neid ehitada teatud viisil, et ennetada tormide tekitatud kahju," näitlikustab Dan teemat. "Sama toimub infotehnoloogia maailmas. Arvutitega „torme" alles avastatakse ning leiutatakse juurde. Seetõttu on meil veel palju tööd teha, et õppida IT-süsteeme turvaliselt ehitama. Peame vaatama ette, märkama võimalusi, kuhu maailm liikuda saab, ja püüdma seeläbi võimalikke ühiskondi kahjustavaid olukordi ennetada."  Seda seepärast, et IT-süsteemide kaudu saab kahjustada inimesi hulgakaupa ning ka  üle riigipiiride."

Dan Bogdanovi soov on püüda e-riiki üles ehitada nii,  et mõned rünnakud oleks võimatuks tehtud juba ette. „Tööd tuleb teha, maailm muutub, kõik võib muutuda. Peame oskama vaadata tulevikku."

Vaheldus hoiab värskena

Dani pühendumus riiklikult olulisele tööle paneb küsima, kas selle kõrvalt üldse on mahti millegi muuga tegeleda. Dan kinnitab, et hobid ja vaheldus on olulised: "Vaheldus on tervise ja töövõime hoidmiseks ülivajalik." Dani hobid on seotud enamjaolt lastega: "Mulle meeldib lastega mängida näiteks laua-, kaardi- ja arvutimänge, mis on kuidagi mingi süsteemi loomise või rakendamisega seotud. Need kõditavad mõtlemist," räägib Dan. „Sportlikku tegevust on ka: mulle meeldib võrkpalli mängida, orienteerumas käia, matkata, talvel lumest midagi teha. Suusatada ma paraku ei oska."

Lõppenud aastal avaldasid Danile muljet mitmed teatrilavastused: ta tõstab esile Vanemuise "Galilei elu" ja Eesti Draamateatri „Lavastatud lugemine: täna loeme Visa Hinge". Lugemiselamusena nimetab Dan viljaka inglise kirjaniku Terry Pratchetti raamatut „Snuff". "Mulle meeldib, kuidas autor kirjeldab tegelasi, kes oskavad teha olulistel hetkedel mõistlikke ja inimlikult õiglaseid valikuid, olemata sealjuures üleolevad."

Perekond

Dani abikaasa Liina (39) on Cybernetica AS vanemteadur. „Töötame palju koos. Toetame teineteist," ütleb Dan tänulikult. „Elame võrdset peremudelit, kus mõlemal on eneseteostusvõimalused." Peres kasvab kaks last: tütar Laura (7) ja poeg Andreas (5).

Nii Dan kui ka Liina on efektiivsed ajaplaneerijad: „Kõik on planeeritud, ka aeg iseendale, teineteistele, lastele. Tegelikult tuleb planeerida aega ka molutamisele. Samas on meil jõudeaega väga vähe."

Peres on söögitegemine kujunenud nii, et Dan teeb hommikusöögi ja õhtuks valmistab toitu see, kes saab. Traditsioonilised on pühapäevased hommikud Liina küpsetatud pannkookidega.

Armastus ja õnn

Uurin Danilt, mis on tema arvates armastus. Dan muigab, mõtleb hetke ja ütleb: „Armastus on aktsepteerimine. Aktsepteerimine on kõige alus. See on turvalisus. Armastusega tuleb palju tööd teha, et see püsiks. Miski ei ole iseenesestmõistetav." Dan selgitab ka enda nägemust õnnest: „See on midagi, mille kohta ise otsustan, et see on õnn: et see tänane päev, koht, aeg ongi hea. Kui kogu aeg otsida midagi järgmist, kuidas õnn siis tulla saab?"

Dani võib pidada õnnelikuks inimeseks, kuna ta tunneb, et tema valitud teekond on oluline nii temale endale kui ka kogu ühiskonnale. „Kuidagi tuleb Eestit vaimult suuremaks teha," on ta kindel. „Teen palju tööd inimeste inspireerimisega, et kui otsustan kunagi ära lõpetada, siis minu usk heasse tulevikku ei sureks."

Dani järjepidevustest, usust tulevikku ja kannatlikkusest on õppida ka järeltulevatel põlvedel: "Mõistmine saabub vahel alles pikaajalise praktiseerimise tulemusena. Mõne huvialaga tasub kauem tegeleda, et aru saada, mis selle tuum on," teab Dan. „Soovitud eesmärkide nimel on vaja tööd teha. Seda tuleb teha ka siis, kui mõtled, et enam ei viitsi. Kuskil seal on see valgustus. Pinguta veel! See tasub end ära."

/Kristina Ruder/

Fotod: Erakogu