Nõo valla kriisikomisjon
Nõo valla kriisikomisjon on kinnitatud 4. oktoobril 2024.a. vallavanema käskkirjaga nr 14-2.1/27. Kriisikomisjon on Nõo valla haldusterritooriumil alaliselt tegutsev komisjon, mis on moodustatud kriisireguleerimise tegevuse korraldamiseks ja koordineerimiseks Nõo vallas.
Kriisikomisjoni esimees on vallavanem Maano Koemets.
Kriisiks valmistumine toob meelerahu
Kriisi korral on kõige olulisem, et inimesed oleksid selleks hästi valmistunud – kodus on olemas varud ning läbi on mõeldud kriisiolukorras tegutsemise plaanid. Kui tegevused on aegsasti läbi mõeldud ja varude eest hoolt kantud, saabub ka meelekindlus, et kriisi korral on iseseisev toimetulek mõneks ajaks tagatud.
Kõige paremini on kriisideks valmistunud Lääne- ja Lõuna-Eesti elanikud. Nendes piirkondades võimutsevad mitmel korral aastas tormid, mis viivad ära elektri ja tekitavad ka muud pahandust. Kõige haavatavamad on kriisi korral linnaelanikud ning ennekõike kortermajades elavad inimesed. Lisaks on kehvem valmisolek muukeelsetel ning 65-aastastel ja vanematel Eesti elanikel. Mida suurem on kriis, seda rohkem võtab abi kohalejõudmine aega.
Kõik kriisideks valmistumiseks vajalikud juhised leiab veebilehtedel kriis.ee, olevalmis.ee ja rescue.ee. Lisaks on hea laadida endale alla Naiskodukaitse loodud rakendus „Ole valmis!"
Kodus peavad olema vähemalt seitsme päeva varud
Eestile ei ole täna otsest sõjalist ohtu. Venemaa sõjalise agressiooniga Ukraina vastu kaasnevad sellegipoolest mõjud kogu Euroopale, sealhulgas Eestile. Esineda võib näiteks elektrikatkestusi või küberrünnakuid, teisisõnu tavalise elukorralduse häirimist. Seetõttu saab igaüks end ette valmistada, vaadates üle oma küberkäitumise, hoides kodus seitsme päeva kriisivaru ning autol kütusepaagi täis. Läbi tasub mõelda alternatiivsed sidevahendid ja valgusallikad ning muretseda matkapriimus või gaasigrill, et varutud toiduaineid ka valmistada saaks. Ükski inimene ei saa hakkama ka veeta, mistõttu peaks vee varumisel lähtuma teadmisest, et inimene vajab kolm liitrit vett päevas (kaks liitrit joomiseks ning üks toiduvalmistamiseks) ehk 21 liitrit nädalas.
Kriisiolukorraks valmistumise meelespea:
|
• Mõtle, milliseid vahendeid ja varusid vajab su pere, et iseseisvalt ühe nädala jooksul hakkama saada. Arvesta võimalusega, et kriisiolukorra tõttu ei saa kodust lahkuda, kaubad ei ole kauplustest kättesaadavad või muud eluliselt tähtsad teenused (elekter, veevarustus jm) ei toimi • Mõtle, kus ja kuidas varusid hoida, et need oleksid lihtsasti kättesaadavad sulle ja sinu lähedastele • Igapäevaselt mittekasutatavaid vahendeid on soovitatav pakkida eraldi kotti. Osa evakueerimiseks vajalikest vahenditest on mõistlik hoida autos, näiteks mobiiltetelefoni autolaadija, teedeatlas, lumelabidas jmt. • Uuenda varusid regulaarselt • Põlevmaterjali (vedelkütus, gaas, küttepuud jne) varumisel järgi tuleohutusnõudeid ja hoiustamise tingimusi
|
Seitsme päeva soovituslik varu:
| Joogivesi □ 2 liitrit inimese kohta ööpäevas, lisaks 1 liiter inimese kohta ööpäevas toidu valmistamiseks
Toit Pool varudest ei tohiks vajada valmistamist □ Konservid □ Pakisupid □ Kuivikud □ Pähklid, kuivatatud puuviljad □ Küpsised, maiustused, müslibatoonid, mesi □ Vajadusel beebitoit
Esmaabivahendid □ Esmaabivahendite komplekt
Hügieenitarbed □ Seep □ Desinfitseerimisvahend □ Tualettpaber □ Pabersalvrätid □ Niisked puhastuslapid □ Suured prügikotid (50 l)
Valgusallikad □ Taskulamp ja varupatareid / päikesepatarei või dünamoga töötav taskulamp □ Patareitoitel lamp või latern ja varupatareid / petrooleumilamp koos lambiõliga □ Tormilatern □ Küünlad □ Tikud
Raadio □ Patareitoitel raadio ja patareid mitmeks kasutuskorraks / päikesepatarei või dünamoga raadio
Tööriistad □ Nuga □ Käärid □ Kleeplint □ Kile
Söögiriistad □ Ühekordsed toidunõud □ Konserviavaja
Ravimid □ Retseptiravimid □ Valuvaigistid □ Palavikualandajad □ Allergiavastased ravimid □ Seedehäirete ravimid □ Põletusvastane vahend □ Külmetusvastased ravimid
Küttematerjal □ Vedelkütus □ Gaas □ Küttepuud
Akupank □ Akupank mobiilsete seadmete laadimiseks
Muu vajalik □ Sularaha pere vajaduste katmiseks ühe nädala jooksul □ Mask hingamisteede kaitseks (näiteks tolmumask) □ Tulekustuti ja -tekk □ Autokütus □ Vajadusel lemmikloomatoit ja lemmiku ravimid
|
Varjumine
Varjumise vajadus tekib juhul, kui ohu korral inimeste evakueerimine ei ole kas võimalik või otstarbekas. Varjumine võib olla vajalik ennekõike rünnaku korral relvakonfliktis, aga ka näiteks radioaktiivse saaste, laiaulatusliku loodusõnnetuse või mõne muu sündmuse korral, mil piirkond muutub ajutiselt elamiskõlbmatuks. Tasub läbi mõelda, mida pereliikmed vajavad, et kodust eemal olles hakkama saada, sest õnnetuse korral pakkimiseks aega ei jää.
Kui ametiasutused on andnud käsu varjuda ning inimene juba on kusagil hoones – kodus, koolis, tööl või kas või poes –, siis tuleb sinna jääda. Eemale tuleb hoida akendest ja rõdudest ning kuulata edasisi suuniseid.
Juhul, kui ollakse näiteks tänaval, siis on Eestis ehitisi, kuhu võib vajadusel peitu minna. Varjendiks sobib rajatis, mis on (soovitavalt) betoonist, maa all ja ilma akendeta – näiteks maa-alune parkla või tunnel. Enda läheduses tuleb hoida mobiiltelefon koos laadijaga, et saada edasisi juhiseid. Käepärast tasub hoida laetud akupank.
Ka korteriühistud peavad olema kriisideks valmis
Et võimalikult hästi kriisidega toime tulla, peab igal korteriühistul olema plaan, kuidas käituda ja mida teha, kui elamus katkeb veeteenus, kaugküte või elekter.
Millele tähelepanu pöörata:
- Kas maja kõik elanikud saavad kriisi korral ise hakkama või on ühistu tasemel kokku lepitud abivajavate elanike abistamine? Ühistu liikmetel on olemas omavahelised kontaktid ning juhtidel teada teenuse osutajate ja omavalitsuse kontaktid, kuhu probleemi korral helistada.
- Igasuguste sõlmpunktide juurdepääsude võtmed olgu erinevatel inimestel, mitte ainult ühel
- Uste, väravate, tõkkepuude jms avamine elektrikatkestuse korral – need peaksid olema avatavad ka mehaaniliselt. Samamoodi peaks muid tehnoseadmeid (signalisatsioon, küte, konditsioneer vms) saama katkestuse korral manuaalselt juhtida.
- Kui majas on lift, siis varustada see juhendiga, mida teha lifti ootamatul seiskumisel.
- Kaugküttesüsteem jätkab enamasti elektrikatkestuse korral toimimist, kuid soojus ei jõua trassidest majja. Mõelge läbi, kas teie maja vajab elektrikatkestuse korral generaatorit.
- Pikemaajaliste vee- ja kanalisatsioonikatkestuste puhuks saab vajadusel tellida välikäimlaid ja veemahuteid.
- Ühistul on mõistlik koguda infot, millistel elanikel on võimalus minna ajutiselt mujale elama. Samamoodi tasub kaardistada majaelanikud, kes iseseisvalt lahkuda ei suuda ning vajavad selleks abi. Nendest tasub ka omavalitsusele teada anda.
| Olulised telefoninumbrid
Olulised veebileheküljed
|
| Kuidas helistada hädaabinumbrile, kui operaatoril pole levi?
|
Valik nõuandeid kriisiolukordade puhuks
Kuidas oma perega kriisideks valmistuda
- Ole teadlik, millised kriisiolukorrad võivad teid ohustada, mis on nende mõju pere igapäevaelule ning kuidas nendeks ühiselt valmistuda.
- Rääkige omavahel läbi, kuidas erinevate ohtude korral käituda. Näiteks:
- kas kõik pereliikmed teavad, mis hetkel ja kuidas abi kutsuda;
- millistes olukordades on kindlasti vaja kodust lahkuda ning millistes olukordades tuleb jääda siseruumidesse;
- kuhu te saate ohu korral ajutiselt minna (naabrid, sõbrad, sugulased, maale, suvilasse);
- Veendu, et kõik pereliikmed teavad, kuidas vajadusel vett või gaasi kinni keerata ning elektrit välja lülitada.
- Veendu, et kõik pereliikmed teavad, kus asuvad olulisemad vahendid, mida kriisiolukorras võib vaja minna, näiteks mida tuleks kodust lahkudes võtta kaasa või millised peaksid olema kodused varud.
- Mõelge läbi, kas teie lähedased või tuttavad võivad mingites kriisiolukordades abi vajada, ning leppige nendega kokku omavaheline ühenduse hoidmine.
- Mõelge läbi, kuidas oma koduloomade eest erinevates kriisiolukordades hoolitseda.
Kuidas koos naabrite ja kogukonnaga kriisideks valmistuda
- Tutvu naabritega ja vahetage telefoninumbreid.
- Tee endale selgeks, kes on kogukonna võtmeisikud (külavanem, korteriühistu esimees, asumiseltsi juht jne).
- Selgitage koos kogukonna võtmeisikutega välja piirkonna ohud ja eluliselt tähtsate teenuste katkemise mõjud ning mõelge läbi, kuidas nendeks ühiselt paremini valmis olla (näiteks elektrigeneraatori, veepumba, tulekustutusvahendite ja muude abivahendite ühine soetamine vmt).
- Tehke koos selgeks, kes kogukonna liikmetest vajavad kriisiolukordades kõrvalist abi.
- Leppige kokku kogukonna liikmete ohust teavitamise korraldus ja omavaheline infovahetus kriisiolukorras ning mõelge läbi, kuidas te saate üksteist aidata (sh neid, kes vajavad kõrvalist abi – üksi elavad vanurid, puuetega inimesed jne).
Kuidas planeerida ja hoiustada oma koduseid varusid
- Mõtle läbi, milliseid vahendeid ja varusid vajab su pere, et iseseisvalt ühe nädala jooksul hakkama saada. Arvesta võimalusega, et kriisiolukorra tõttu ei saa kodust lahkuda, kaubad ei ole kauplustest kättesaadavad või muud eluliselt tähtsad teenused (elekter, veevarustus jm) ei toimi.
- Mõtle läbi, kus ja kuidas varusid hoida, et need oleksid lihtsasti kättesaadavad sulle ja sinu lähedastele.
- Igapäevaselt mittekasutatavaid vahendeid on soovitatav pakkida eraldi kotti. Osa evakueerimiseks vajalikest vahenditest on mõistlik hoida autos, näiteks mobiiltelefoni autolaadija, teedeatlas, lumelabidas jmt.
- Uuenda varusid regulaarselt.
- Põlevmaterjali (vedelkütus, gaas, küttepuud jne) varumisel järgi tuleohutusnõudeid ja hoiustamise tingimusi.
Mida koju varuda
Joogivesi
-
Kui sul ei ole võimalik veekatkestuse korral tsentraalset tarbevett kasutada, siis varu joomiseks vett arvestusega vähemalt kaks liitrit inimese kohta ööpäevas ning toidu valmistamiseks, soovitavalt üks liiter inimese kohta ööpäevas.
- Säilita joogivett suletud klaas- või plastpakendis jahedas ja pimedas ruumis.
- Pakendatuna ostetud joogivee puhul jälgi säilivustähtaegu.
- Kui saad veekatkestuse hoiatuse ette, varu kraanivett puhtasse ja võimaluse korral suletavasse anumasse. Jahedas ja pimedas võid seda säilitada kuni nädala.
Toit
- Hoia kodus vähemalt pere ühe nädala toiduvaru.
- Arvesta toidu varumisel kõigi pereliikmete erivajadustega (allergia, toidutalumatus, väikelaste toit jmt).
- Varu toiduaineid, mis võimaldavad toituda mitmekesiselt. Jälgi, et varutud toidus oleks piisavalt süsivesikuid, rasvu, valke ja kiudaineid.
- Jälgi, et pool toiduvarudest ei vajaks valmistamist (konservid, kuivikud, küpsised, pähklid, kuivatatud puuviljad, müslibatoonid, maiustused jne).
- Varu toiduaineid, mida saab säilitada toatemperatuuril. Eelista toitu, mille säilivusaeg on vähemalt kuus kuud.
- Hoia varusid kuivas kohas. Jälgi, et varude pakendid oleksid tugevad ja niiskuskindlad.
Esmaabitarbed ja ravimid
- Hoia kodus esmaabivahendeid ja selliseid ravimeid, mida oskad ise kasutada.
- Osta retseptiravimid või muud regulaarselt tarvitatavad ravimid välja nii, et oleks olemas vähemalt ühe nädala varu.
- Varu koju ravimid, mida võid vajada ootamatu haigestumise puhul (näiteks valuvaigistid, palavikualandajad, seedehäirete ravimid, külmetus- ja allergiavastased ravimid, põletusvastane vahend jne).
- Kontrolli regulaarselt ravimite aegumistähtaegu ja vaheta vajaduse korral uuemate vastu.
Hügieenivahendid
- Seep, niisked puhastuslapid, desinfitseerimisvahend
- Tualett-, majapidamispaber
- Suured prügikotid mahuga 50 l
- Muud hügieenivahendid lähtuvalt pereliikmete vajadustest
Akupank mobiilsete seadmete laadimiseks
- Akupank, hoia see laetuna.
- Võimaluse korral soeta päikesepatareiga akupank või vändaga laadija.
- Kriisiolukorras kasuta akupanka vaid siis, kui elektriga ei saa seadmeid laadida.
Patareitoitel raadio
- Patareitoitel raadio ja varupatareid mitmeks tühjenemiskorraks. Samuti sobib päiksepatarei või dünamoga raadio.
- Kontrolli regulaarselt varupatareide aegumistähtaegu ja vaheta vajaduse korral uuemate vastu.
- Kui sa ei kasuta raadiot regulaarselt, siis ära hoia patareisid sees.
Tikud ja küünlad
- Küünlad ja tikud mitmeks kasutuskorraks
- Küünlalatern, priimus, gaasiga matkapliit või väligrill, mida saab kasutada valguse ja sooja saamiseks või toidu valmistamiseks
- Soeta vaid need vahendid, mis sobivad sinu kodus kasutamiseks.
Taskulamp ja varupatareid
- Taskulamp ja varupatareid mitmeks tühjenemiskorraks. Samuti sobib päiksepatarei või dünamoga töötav taskulamp.
- Patareidega töötav lamp või latern, mida saab kasutada üldvalgustina.
Töö- ja söögiriistad
- Konserviavaja
- Ühekordsed toidunõud
- Taskunuga
- Käärid
- Kleeplint ja kile
Muud varud:
- Mask hingamisteede kaitseks (näiteks tolmumask)
- Sularaha pere vajaduste katmiseks ühe nädala jooksul
- Tulekustuti ja -tekk
- Lemmikloomatoit
- Autokütus (hoia kütusepaak alati vähemalt poolenisti täis)
- Muud vajalikud varud ja vahendid, mille olemasolu on pere jaoks vajalik
Tasub teada:
- Igale inimesele peab kriisiolukorras jätkuma energiat 1900 kcal ööpäevas ja kuni kaheaastastele lastele 1000 kcal ööpäevas.
- Organismi veevajadus on 28–35 ml iga kehakaalu kilogrammi kohta.
- Täiskasvanute toiduks on soovitatav varuda:
- erinevaid konserve (kala-, liha-, segu- ja kaunviljakonservid);
- pakisupid, püreepulbrid, helbed, mida on kerge valmistada;
- valmis makaroni-, köögivilja-, teravilja- või kaunviljaroad lihaga, mida saab tarbida ka ilma kuumutamata;
- teraviljatooted (kuivikleib, soolase või neutraalse maitsega küpsis);
- süsivesikuterikkad tooted (magusad küpsised, karamell, konserveeritud puuviljad, kuivatatud puuviljad, halvaa, mesi, kondenspiim).
- Tutvu Maaeluministeeriumi veebilehel soovitustega, kuidas kriisiolukorraks toitu varuda, otsides internetis märksõnu „Maaeluministeerium" ja „kriisireguleerimine".
Abi- ja infonumbrid
| 112 | Hädaabinumber 112 – politsei, päästjate või kiirabi kutsumiseks. Kõik mobiiltelefonid võimaldavad SIM-kaardi puudumisel helistada hädaabinumbrile, isegi kui puudub levi. |
| 16 662 | Mürgistusinfo telefonilt saab nõu ja abi mistahes mürgistuste korral. Terviseameti hallatud infonumbril vastatakse: |
| 1343 | Elektrilevi rikketelefonilt saab informatsiooni elektrikatkestuste korral. |
| 1313 | Keskkonnainspektsiooni infotelefonil saab anda teada avastatud keskkonnareostusest või reostusohust, massiliselt surnud loomade või lindude avastamisest või mistahes keskkonnalasest õigusrikkumisest. |
| 1510 | Transpordiamet ootab teateid takistustest sõiduteel. Teeolude kohta saab infot Transpordiameti leheküljelt transpordiamet.ee ja www.tarktee.ee |
Kuidas elektrikatkestuseks valmis olla?
- Tee selgeks, millised on elektrikatkestuste mõjud sinu kodus, ning mõtle läbi, milliste lahendustega neid leevendada.
- Kui sa sõltud keskselt korraldatud teenustest (keskküte, maagaas, ühisveevärk ja -kanalisatsioon jmt), uuri teenusepakkujatelt, korteriühistult või kohalikult omavalitsuselt, kust saab katkestuste korral lisainformatsiooni (nt rikketelefonid jne).
- Tee kindlaks, kas sinu majapidamises on elektriseadmeid, mis on kriitilise tähtsusega ja vajavad elektrikatkestuse korral eraldi reservtoiteallikat. Tee selgeks, millist võimsust ja lahendust on sinu kodus võimalik ohutult kasutada (näiteks joogiveepump, kütteseade, elektrigeneraator, päikesepaneelid, akud, UPS, patareid jne).
NB! Elektrigeneraatorit ei tohi siseruumides kasutada, kui see ei ole paigaldatud spetsiaalsesse ruumi, kust on heitgaasid välja juhitud. Elektrigeneraator sobib kasutamiseks eramajas ja kogu korterelamu peale. - Varu koju valgusallikad, näiteks aku või patareiga valgusti, taskulamp, tormilatern, gaasilamp, petrooleumilamp, küünlad ja tikud. Hoia neid kohas, kust sina ja sinu pereliikmed leiaksid need ka pimedas.
- Kogu koju piisavalt varusid, et saada nädal aega iseseisvalt hakkama. Pikaajalise elektrikatkestuse tõttu võivad olla suletud kauplused, apteegid ja tanklad.
- Tutvu Maaeluministeeriumi veebilehel soovitustega, kuidas kriisiolukorras toitu säilitada. Otsi internetist ühekorraga märksõnu „Maaeluministeerium" ja „kriisireguleerimine".
Kuidas elektrikatkestuse korral tegutseda?
- Lülita välja elektriseadmed.
Kui võrguettevõte ei ole sind elektrikatkestusest teavitanud, et on katkestusest teadlik, teata elektrikatkestusest rikketelefonile 1343 või oma piirkonna jaotusvõrguettevõtjale. - Kasuta alternatiivseid lahendusi kodu kütmiseks, vee kättesaamiseks, toidu valmistamiseks ja info saamiseks.
- Selleks et toiduained säiliksid kauem, hoidu külmkapi ja sügavkülmiku põhjendamatust avamisest.
- Kasuta alternatiivseid elektriallikaid (elektrigeneraator, akud, patareid jm) säästlikult ja vaid vältimatu vajaduse korral. Nii pikendad nende tööaega.
- Kui sa ei saa elektrikatkestuse korral kodus ise ohutult hakkama, mine lähedaste juurde või pöördu abi saamiseks kohaliku omavalitsuse poole.
Lahendused elektrikatkestuse korral
| KODU KÜTMINE |
|
| VEE KÄTTESAAMINE |
|
| INFO- JA SIDEVAHENDID |
|
| TOIDU VALMISTAMINE |
|
| VEE SOOJENDAMINE |
|
| USTE, VÄRAVATE JA LIFTIDE AVAMINE |
|
| SUNDVENTILATSIOON JA KONDITSIONEER |
|
| KODU VALVE- JA HOIATUSSÜSTEEMID |
|
Veelgi detailsema info leiad: https://kriis.ee