Aadressiandmed, kohanimed ja koha-aadressid
Aadressiandmete süsteem
Aadressiandmete süsteem on andmekogude pidamist kindlustav süsteem. Süsteemi eesmärk on tagada aadressobjektide ühene identifitseerimine nii nende asukohas kui ka erinevates andmekogudes ning muuta võrreldavaks erineval ajal ja eri põhimõtetel esitatud koha-aadressid. Ühtlasi on ADS-i ülesandeks tagada ka koha-aadresside määramise ja aadressiandmete töötlemise funktsioonide ühetaoline korraldus.
Aadressiandmete süsteemi (ADS) haldaja on Maa-amet. Selleks, et töö aadressiandmetega sujuks võimalikult hästi (Eestis on kokku üle kahe miljoni aadressiandmeid omava objekti), valmis 2011. aastal Maa-ameti eestvõttel elektroonilineaadressiandmete käsiraamat.
Lisainfo on kättesaadav Maa-ameti Geoportaalist
Kohanimed
Kohanimede määramine ja kasutamine ning selle üle järelevalve teostamine on sätestatud kohanimeseadusega.
Koha-aadressid
Koha-aadressi määraja ja nende korrektsuse eest vastutaja on kohalik omavalitsus.
Maaüksusel maakatastriseaduse tähenduses ja hoonel peab olema määratud koha-aadress. Hooneosade koha-aadressi peab määrama juhul, kui tegemist on eluruumiga või kui selle eristamine aadressi alusel on vajalik muul põhjusel. Koha-aadress peab tagama objekti leidmise geograafilises ruumis, olema minimaalselt vajaliku pikkusega, vastama kultuuritavadele ja keelenõuetele ning olema kooskõlas aadressiandmete süsteemiga.
Koha-aadressi määramine on sätestatud ruumiandmete seadusega.
Koha-aadresside korrastamine
28. detsembril 2007 jõustus Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007 määrus nr 251 „Aadressiandmete süsteem", mille eesmärgiks on tagada aadressiobjektide ühene tuvastamine nii nende asukohas kui ka erinevates andmekogudes.
Nõo Vallavalitsus on jõudnud aadressandmete korrastamisel katastriüksuste lähiaadressideni (seni on kasutatud terminit „katastriüksuse nimi").
Eesmärgiks on katastriüksuste nimest/lähiaadressist keelatud sümbolite (numbrid, kaldkriipsud jne) kõrvaldamine. Katastriüksuse nimi/lähiaadress peab olema omastavas käändes ja vastama eesti õigekirjareeglitele. Vanas kirjaviisis ja omastava käände nõudele mittevastavalt kirjutatud nimed (Antti Tippi, Ippa) tuleb viia vastavusse praegu kehtivate õigekirjareeglitega (Anti, Tipi, Ipa). Katastriüksuse nime/lähiaadressi korrastamisel on sooviatatud kasutada lähedaste loodusobjektide nimesid või kasutada vana üksuse nime koos mõne täiendiga (Uue-, Vastse-, Vana vms) või teisendada teda muul viisil (Kerba 1 talu, mis asub metsa veeres võib kanda nime Kerbametsa).
Eesti Keele Instituudi sõnul on kaitse all ajaloolised nimed ja sama päritolu nimed tuleb kirjutada ühte moodi, kusjuures vajadusel võib sellisele nimele eristamiseks lisada hargtäiendi.
Tähelepanu tuleb pöörata ka asjaolule, et ühes asustusüksuses (külas) ei oleks samasuguse nime/lähiaadressiga katastriüksust, mis vajab unikaalaadressi (näiteks katastriüksusel asub elamu). Kohanimekorrastamise juhtmõtteks on: „Koha-aadress peab viima kohale!!!".