Põllumeeste päev Nõo lasteaias (1983. a). Paremal lasteaia juhataja Evi Hirvesoo. Foto: erakogu
Nõo valla lasteaedade ajaloost
1920. ja 1930. aastatel Nõos lasteaeda ei olnud. Alles pärast sõda tekkis selle järele vajadus.
Vaadates Eestit tervikuna, siis esimesed lasteaiad loodi 19. sajandi keskpaigas ja seda põhiliselt linnades. Maal lasteaedade vajadust ei tunnetatud, sest taluperedes elas mitu põlvkonda koos ja lapsed olid hoitud.
Õpetaja Endel Prima tuli 1944. aasta sügisel Nõo MTK õppealajuhatajaks. Korteri sai ta endisse konstaabel Põhjala majja (praegu Oja tn 6). Tema abikaasa Laine Prima hakkas organiseerima samasse majja lasteaeda. Selle jaoks saadi kaks tuba ja köök. Juhatajaks määrati Laine Prima. Lapsi oli algul vähe, kuid aegamööda arv suurenes.
Lasteaed lõpetas tegevuse 1949. aastal. Siis toodi lasteaia ruumidesse Nõo velsker-ämmaemanda punkt.
Nõgiaru lasteaed
Lasteaed on ehitatud 1957. aastal tüüpprojekti järgi 25-le lapsele. Kuna Nõos polnud lasteaeda, siis toodi lapsi siia ka Nõost ja Meerilt. Lasteaias tegutses 1988. aastani 2 ööpäevarühma 11 töötajaga, eraldi aia- ja sõimerühm lastele.
70. aastate keskpaigani magasid lapsed magamiskottides ja villastes sokkides küttekoldeta rõdul. Kuni ahju ehitamiseni rõdule magati öösiti sõimerühma voodites.
1991. aastast oli 1 liitrühm kuni 18-le lapsele. Kõige lasterikkamal ajal on olnud 33 ja kõige vähem 10 last. Varem töötas majas ka majandusjuhataja ja medõde.
Luke lasteaed
Nõo sovhoosi Luke päevakodu avati 1. juulil 1960. aastal. Lasteaed ehitati 25-kohalisena, 10 sõime- ja 15 aiakohta, täituvus oli 23-27 last. Lasteaed oli avatud suvel 6 päeva nädalas kell 7-20, põllutööaegadel ka pühapäeviti, talvel jällegi lühendatud tööajaga.
Lasteaial oli oma aiamaa, kus kasvatati maasikaid, tilli, sibulat — lapsed osalesid aiatöödel.
Mänguasju käidi ostmas Tartus mootorrattaga. Sovhoos võimaldas osta ka klaveri ja tunnustusena sai juhataja Maie Org 1961. aastal preemiareisi Moskvasse.
1980ndatel toimusid ümberkorraldused lasteaia olmes: puupliit vahetati gaasipliidi vastu, tualetti toodi vesi, teostati sanitaarremont.
Kolhoosi lagunemisega kaasnes koondamiste laine, mis ei jätnud puudutamata ka lasteaeda. Paljud lapsevanemad jäid töötuks, lapsi tuli lasteaeda järjest vähem, mistõttu muutus lasteaed 1-rühmaliseks. Võideldi püsimajäämise eest.
1995. aasta kevad rõõmustas — hr Väino Illingu abiga leiti Rootsist toetaja. Majas toimus remont: uuendati rühmatoad, pesuruum ja köök. Muretseti automaatpesumasin, elektripliit ja -boiler.
2000. aastast sai juhatajaks Marge Altin ja alguse said uued traditsioonid — matkapäevad, spordipäevad, külaskäigud tantsumemm Helju Mikkeli juurde jne. 2002. aasta mais sai lasteaed endale nime „Luke lasteaed Segasumma".
2003. aasta kadripäev jääb lasteaiarahvale kauaks meelde. Lasteaias käisid öösel vargad ja viisid kaasa kogu lasteaias leiduva tehnika.
Tõravere lasteaed
Tõravere Lastepäevakodu loodi 1962. aastal aiarühmana, mis asus kahetoalises korteris Tõravere alevikus.
Praegune lasteaia maja valmis 1965. aastal, kus alustas tööd kaks rühma (sõime- ja aiarühm).
Alates 1983. aastast kujunesid lasteaias välja mitmed traditsioonid, näiteks puu istutamine koos lõpetajatega ja puu alla pudeli matmine, kuhu on kirjutatud vastava aasta lõpetajate ja töötajate nimed.
Alates 1989. aastast muutus Tõravere Lastepäevakodu Tõravere lasteaiaks. Laste arvu vähenedes moodustati lasteaias ainult üks rühm, pool majast läks õppekeskuse „Tõru" käsutusse, mis kolis majja 1992. aastal ja viibis ruumides kuni 2002. aastani.
2004. aastast kannab lasteaed nime Tõravere lasteaed Tõruke.
Nõo lasteaed
9. novembril tähistab Nõo lasteaed Krõll oma ümmargust sünnipäeva. 40 aastat tagasi avati Nõo alevikus Nõo sovhoosi lastepäevakodu 140 lapsele. Sovhoosi direktor Kalju Kruus ja lastepäevakodu juhataja Evi Hirvesoo lõikasid lindi läbi ning tööd alustas neli rühma. E. Hirvesoo lõpetas oma tervituse sõnadega: „Olgu igaüks meist oma ülesannete kõrgusel ja kui vähegi annab, siis veidike kõrgemal."
2. veebruaril 1983 sai lastepäevakodu nimeks „Krõll".
Kui lasteaed tähistas esimest juubelit, oli selleks ajaks töötanud lasteaias 49 inimest, kes lühemat, kes pikemat aega, kooli oli saadetud 105 last.
1. jaanuarist 1992 sai Nõo ühismajandi lastepäevakodust „Krõll" Nõo lasteaed Krõll. Laste arv on aastate jooksul olnud erinev ja vahepeal tühjaks jäänud ruume said kasutada raamatukogu, kunstnik, pood.
2004/2005. õppeaastal oli lasteaed kuuerühmaline 111 lapsega. Täna saab alusharidust kümnerühmalises lasteaias 186 last.
Ajaloovaates on kasutatud materjale Agnes-Asta Marandi raamatu
„Lehekülgi Nõo ajaloost" IV osast.
Nõo vald 30 — juubeliaasta tähed on Nõo valla rahvas! 