Septembris ja oktoobris on Nõo valla ajapeegli rubriigi külaliseks Esta Tamm, kes pidas vallajuhi ametit aastatel 1995–2003. Enne seda vastutusrikast töökohta oli tema tegevuseks majandis ja hiljem vallas maaküsimustega tegelemine.

Vaatamegi tagasi 30 aasta tagusesse aega, kuidas kõik alguse sai.

 

Esta Tamm: „Maareform algas taluseaduse vastuvõtmisega, see oli n-ö üleminekuetapp, millega tuli mul oma töövaldkonnas tegelema asuda. Taluseaduse alusel jagunes maaküsimustes otsustusõigus nii vallale kui majandile, ja kuna vallas ei olnud selle töö jaoks inimest, siis toimus minu töö kahes asutuses, kasvades maareformi tulles sujuvalt üle valla alla. Oli suur pluss, et sellega tegeles üks inimene, nii ei tekkinud maareformi teemadel kääre majandi ja valla vahel.

Maareform oli riigis sedavõrd uus asi, et valdades protsessi läbiviijaid kutsuti Tallinnasse nädalaks õppima. Eesti seadusandlus püüdis kompromissi leida endiste omanike järeltulijate ja uute majaomanikega, kuid tihti lõppes see sellega, et kumbki pool polnud rahul. Nii olen näinud seda, kuidas üks naabrimees teist vikatiga taga ajab ja minult on ka küsitud, kas ma ikka julgen pimedas üksi aleviku vahel ringi käia."

Enne vallavanemaks saamist töötas Esta aga oma pere ettevõttes, mis tegeles piimatootmise ja teraviljakasvatusega.

 

Vallavanemaks valimine tuli ootamatu üllatusena

„Endine vallavanem Tiit Kubri alustas tööd regionaalministrina ja, püüdes enda ametisse järeltulijat leida, pöördus ta ettepanekuga minu poole. Ma ei oleks julgenud jah sõna öelda, kui poleks olnud ees ootamas üht aastat valimisteni. Minus tekkis ka põnevus ja soov end proovile panna ning mõtlesin enda jaoks selgeks, et aastaga ma saan aru, kui uus amet on mulle üle jõu käiv ja pärast valimisi on mul võimalus auga loobuda.

Olin küll varasema omavalitsustöö kogemusega, aga kui vallavanema töö argipäev kätte jõudis, siis oli üllatusi palju.

Ma arvan, et olin kõige põnevamal ajal vallavanem. Selleks hetkeks olid valla raskeimad ajad seljatatud ja juba hakkas tulema omavalitsustele ülesandeid, suurenes ka eelarve ja laienes tegevusvaldkond.

Vallad hakkasid usinasti tegutsema, oli vabadus ja oma riik, aga seadusandlus ei tulnud kohe järele. Ise pidime otsustama ja leidma lahendusi, reglementeeritust oli vähem.

Hakkasime tegelema arengukavaga ja üldplaneeringuga, see meeskonnaks kasvamise protsess oli võimas. Tegime mitmeid rahvakoosolekuid ja kokkusaamisi, valla arengust huvitatud ettevõtlikke inimesi kogunes ca 30 ringis.

Mäletan, et esimesse üldplaneeringusse sai alevikusisese ringtee ehitamine, mis tundus toona võimatuna näiv unistus. Hea oli aastate pärast näha, et ammune soov siiski täitus.

Oluliseks said keskkonnateemad ja ka toetusrahad selles valdkonnas hakkasid liikuma.

Luke mõisapargi ja Vapramäe matkaradade taastamise teemad tulid esile rahva ettepanekutena arengukava arutelu koosolekutel. Võib öelda, et siit tuli tõuge nende taastamisega tegelema asuda.

 

Puhasti rajamine Nõo alevikku oli üks suurimatest ettevõtmistest

Nõo aleviku reovett puhastasid biotiigid, kuid juba tulid seadus ja keskkonnanõuded reoveekäitlusele.

Nõo vald kaevati kohtusse nende settetiikide pärast, põhjenduseks toodi, et oleme Eesti Vabariigi suurimad keskkonna reostajad ja ei täida seadust. See tuli meile suure üllatusena, kuid selgus, et statistika tabelis oli inimliku eksituse tõttu Nõo valla reostusnäitajale paar nulli juurde kirjutatud.

Hageja tahtis riigi tähelepanu juhtida üle-eestilisele keskkonnaprobleemile, et seadusandluses on augud ja nõuded, mida keegi täita ei suuda.

Kuigi selgus, et me ei ole kõige eesrindlikumad looduskahjustuse tekitajad, ei hakatud ka kaebust tagasi võtma, sest pretsedent oli vaja luua.

Kohtunik suhtus meisse leebelt, kuna tõestasime ära, et olime juba raha küsinud puhasti rajamiseks, kuid saanud eitava vastuse, ja kui me olemasolevad biotiigid sulgeksime, siis oleks reostus veelgi suurem — rikkudes seadust me vältisime suuremat keskkonnakahjustust.

Nõo vald mõisteti süüdi, kuid trahv määrati minimaalne. Teisalt oli kohtuotsus meie jaoks hea trump keskkonnaametilt toetuse küsimisel. Nii saime puhasti toetusrahadega rajatud."

 

Raamatukogu uhked ruumid vallamajas

Meenub üks toredamaid projekte, kui raamatukogu Nõo lasteaiast vallamajja kolisime. Ehitus sai alguse lasteaiakoha soovijate arvu kasvamisest ja juhataja Maire Kubri jõulisest pealekäimisest, et kolida raamatukogu kasvõi vallamajja. Alguses keerulisena näiv soov pani mõtte liikuma, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab…

Kutsusime appi Üllar Variku, kes oli varemgi raamatukogusid projekteerinud, tema andis kinnitust, et meie mõte on teostatav, ja kokkuvõttes tuli lahendus hea. Lisaks raamatukogule said ruumid muuseumile ja avasime internetipunkti, protsessi käigus renoveeriti ka fuajee.

Nõo Koduloomuuseum asutusena sai loodud küll varem ja see tekkis vajadusest talletada meie lugu, et inimeste valduses olev info kaduma ei läheks. Registreeritud muuseumile, kellel on kohustus materjale säilitada, anti infot, esemeid ja pilte meelsamini.

1996. aasta vallapäevadel oli mul esimene suurem avalik esinemine. Mäletan oma sõnavõttu, mille alustasin lausega „Me teema täna ajalugu…" ja meie loo talletamiseks sai loodud muuseum ning välja antud Nõo Valla Lehe esmanumber, mis tuli paljundusmasinast.

 

Välissuhted hoogustasid valla arengut

Soomlastega sõprussidemete omamine ja nende pealt õppimine toetas üsna paljuski valla arengut. Vallavalitsuse struktuuri mudeli võtsime kasutusele nende näitel, meil toimus samuti osakondadele üleminek.

Tekkis mõte luua päevakeskus, ka noortekeskuse idee hakkas küpsema sealt. Nõo vald oli üks esimesi, kes alustas avahooldusteenuse osutamisega. Meie esimesed arvutid tulid Soomest, rääkimata kinkepakkidest, humanitaarabist jne.

Tekkis vajadus spordielu korraldamise järele ja loodud sai spordijuhi ametikoht. Majandi 80ndatel ehitatud spordihall oli üsna viletsas seisus. Spordihalli katuse vahetus oli minu ametiaja jooksul üks esimesi investeeringuid.

See oli hetk, kui vallal hakkas tekkima raha ka millekski muuks peale hädavajalike tegevuste korraldamise.

 

Koolimaja põletamine ja kultuurimaja lammutamine

Vana Nõo koolimaja oli majavammist sedavõrd puretud, et hoone hävitamist soovitasid mükoloogid ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste poolt tehtud ekspertiis. See oli raske ja ebapopulaarne otsus, kuid eks seda arutelu oli päris pikalt enne otsuse langetamist.

Päästeamet tuli asjaga kaasa ja toona oli lühike periood, kui Päästeamet kasutas selliseid põletamisi õppuste läbiviimiseks.

Kogukonnarahvas oli erineval arvamusel, meediakajastuses leidis see hukkamõistu, kuid vaibus küllaltki kiiresti.

Kui vaadata kooli tulevast arengut, siis tagantjärele võib ju öelda, et maja hävitamisega sai koolikompleksi arengule teene tehtud.

Kultuurimaja lammutamise osas olime strateegiliselt targemad ja meil oli teadmine, mida sinna ehitada soovime. Uurisime ka põletamise võimalust, kuid läheduses olid puud, mis oleksid kahjustada saanud ning Päästeamet oli ka põletamise praktika selleks ajaks ära lõpetanud.

Kultuurimaja oli samuti emotsionaalselt keeruline lammutada, sest maja ehitati omal ajal paljuski talumeeste annetuste toel.

 

Meeskonnatöö tagab edu

Volikogu esimeestega oli alati hea koostöö, opositsiooni ja koalitsiooni volikogus toona polnud, kuid igas koosseisus oli paar inimest, kes n-ö ohjad pingul hoidsid ja ei lasknud mugavustsooni langeda, alati tuli kõik võimalikud aspektid läbi mõelda.

Meeskond oli meil väga tore ja ühtehoidev. Ilma tugeva ja toetava meeskonnata oleks olnud tunduvalt raskem keerulistel aegadel toime tulla. Aasta lõppedes vaatasime üheskoos tagasi läinud aastale, igaüks pakkus välja mõtteid, mida toredat tehtud sai. Sellised ühistegevused aitasid kaasa meeskonnaks kasvamisele. Olime hea tiim, aga kui vaja, siis ka enesekriitilised.

Vallavanemaks olemine on olnud kõige põnevam, arendavam ning kordumatum aeg minu tööelus. Suured tänud Kalle Jürgensonile ja Tiit Kubrile, kes olid minu eelkäijatena kõige keerukamad aastad valda juhtides ajad üle elanud.

 

Tartu Maavanem 15.02.2006–14.02.2011
Nõo vallavanem 10.11.1995–06.04.2003
Maakorraldaja 01.09.1994–09.11.1995
Maanõunik 1.10.1991–04.03.1994

Esta ja Andres Tamme perre sündis kolmas laps, kui Esta vallavanema rolli täitis.