Kommunikaator annab kõnetule lapsele hääle
Rääkimine on meie harjumuspärane suhtlusviis ja me ei kujutaks elu ilma selleta ettegi. Kuid palju on neid, kel arengust tingitud eripärade tõttu on kõnevõime häiritud või puudub üldse, sealhulgas lapsed. Kuidas saavad sel juhul lapsega suhelda tema pere, sõbrad või õpetajad? Rääkimine pole ainus võimalus end arusaadavalt väljendada ja siin tuleb appi kaasaegne tehnoloogia, mis võimaldab lapsega ühenduses olla ning aitab kaasa tema arengule.
Kommunikatsiooniabivahend teeb seda, mida nimigi ütleb - aitab kommunikeerida ehk suhelda. "Põhjused, miks selliste seadmete kasutamiseni jõutakse, on erinevad," kinnitab abivahendikeskuse Invaru kommunikatiooniabivahendite spetsialist Annika Aasa. "Näiteks, kui kõnehäirega lapsele kõneteraapiast ei piisa, et tagada kontakt ümbritsevaga või kui laps on täielikult kõnetu. Samuti sekundaarsete kõnepuuete puhul, mis on tingitud mõnest kaasuvast seisundist nagu kehapuue, vaimupuue, autismispektri häire."
Aasa sõnul on kaasaegsed kommunikatsiooniabivahendid järgmine etapp tegevusi ja esemeid kujutavatele piltsümbolitele ja suhtlusraamatutele. "Mingil hetkel jõuavad lapsevanemad arusaamisele, et lapsel jääb olemasolevatest piltidest suhtlemiseks väheks ja suhtlusraamat on ebapraktiline. Sellisel juhul ongi hea minna üle kommunikaatori kasutamisele."
Suhtlemine tarkvara abil
Kommunikatsiooniabivahendid sobivad kõigile, sõltumata füüsilistest ja kognitiivsetest võimetest. "On nii kõrg- kui ka madalatehnoloogilisi seadmeid," tutvustab Aasa, "Tarkvaral põhinevad kommunikaatorid sobivad kirjaoskajatele ja ka nendele lastele, kes alles alustavad suhtlemist või kasutavad sümboleid. Samuti saab seadmeid kasutada erinevate sisestusmeetoditega, olgu siis puute, pilgu, skaneerimise või lüliti abil, sõltuvalt lapse füüsilistest vajadustest. Õige vahend leitakse koostöös vanematega, võttes arvesse lapse vajadusi ja võimalusi seadme kasutamisel."
Invaru kommunikatsiooniabivahendite tehnik Ivar Ambos lisab, et kommunikaator vajab toimimiseks tarkvara. "Tarkvaradele pakutavad pildipangad sisaldavad tuhandeid piltkujutisi, mis tähistavad erinevaid tegevusi, esemeid, meeleolusid, inimesi ja palju muud. On olemas tarkvarad, mille saab arvutisse või kommunikaatorisse laadida, kus lapse aitamiseks luuakse suhtluslehed. Suhtluslehti saab kasutada nii seadmes kui ka vajadusel välja printida. Lapse sõnumid jõuavad teisteni kõnesimulaatori abil," räägib ta.
Invaru eksperdid märgivad, et kuigi kommunikaatorite tarkvarad on üldjuhul ingliskeelsed, annab neid kohandada ja tõlkida eestikeelseks. Kuna eesti keelele on omane käänete ja pöörete rohkus, pole kommunikaatoril sümboleid kasutades alati võimalik grammatiliselt õigesti "rääkida". "Arenguruumi on alati, aga pole mõtet takerduda puudustesse. Kommunikatsiooniabivahend pakub lõputuid võimalusi lapse kõne arenguks ja suhtluseks," kinnitab Annika Aasa.
Harjutades iga päevaga paremaks
Neil inimestel, kes on juba kirjaoskajad ja kaotanud kõne hiljem trauma või haiguse tagajärjel, saab klaviatuuri ja kõnesünteesi abil suhelda peaaegu täies mahus. Suur töö seisab ees lastega, kes alles õpivad sümboleid või tähti tundma.
"Et laps hakkaks ennast kommunikaatori abil väljendama, tuleb modelleerida ehk ette näidata. See tähendab, et saadame erinevaid tegevusi lihtsate lausete või sõnadega, samal ajal kommunikaatoris vastavaid sümboleid vajutades, mis sama mõtte edasi annavad," selgitab Aasa. Ta soovitab lahenduse otsimisel ja kasutamisel pidada nõu logopeedi või eripedagoogiga, kes oskab soovitada, millised on sõnad, millest alustada ja kuidas toimub modelleerimine. "Need tarkvarad ja seadmed ei toimi sel moel, et võtad karbist välja ja hakkad kasutama, aga samas on võimalik nende kallal tööd teha ja leida sobiv viis seadmete kohandamiseks."
Järjest enam tuleb kommunikaatorite kohta päringuid ka koolidest ja lasteaedadest ning Invaru kommunikatsioonivahendite eksperdid Annika Aasa ja Ivar Ambos käivad kommunikaatoreid ja nendega kaasnevaid võimalusi ka lasteasutustes tutvustamas. "Alati, kui pole olnud võimalust kooli või lasteaeda kohale minna, saab seadmetega ka virtuaalselt tutvuda. Igal juhul tasub meiega ühendust võtta nii õpetajatel kui ka eripedagoogidel, kui nad soovivad taolistest lahendustest rohkem teada saada," kutsub Aasa huvilisi endast märku andma.
Peamiselt pöörduvad Invaru ekspertide poole just lapsevanemad. "Mina julgustan alati lapsevanemaid seadmetega tutvuma. Konsultatsioon ei kohusta ostma, vaid annab ülevaate, millised võimalused on olemas lapse kõne arengu toetamiseks," sõnab Aasa. "Konsultatsiooni käigus hindame esmalt, kas lapsel on kommunikaatorit vaja ja kas ta suudab seda kasutama hakata," täpsustab ta. Kui lapse seisundi tõttu pole võimalik Invarusse konsultatsioonile minna, teevad Aasa ja Ambos visiite ka kodudesse. "Seega ei pea muretsema, kuidas meie juurde nõustamisele tulla, tuleme ise kas koju või õppeasutusse, et ükski laps ei jääks abita."
Üks läbivaid küsimusi on kulud kommunikaatorile ja sellega kaasnevale tarkvarale. "Üldjuhul sõltub seadmete maksumus konkreetsest tehnilisest lahendusest ning võib jääda mõnesaja euro, aga ka mõne tuhande euro piiresse. Oluline on teada, et kui lapsele on määratud puue, saab soetada talle abivahendi riigi toel üldjuhul 90% soodsamalt," märgib Aasa.
Kommunikaatoriga kasvõi mänguväljakule ja randa
Üks, mida lapsevanemad pelgavad, on see, et väärtuslik seade võib kasutades katki minna. "Seadmete vastupidavus oleneb mudelist. Invarus on olemas selline Tobii Dynavox seade, mis võib pooleteise meetri kõrguselt kukkuda nii, et kukkumine ei mõjuta seadme tööd. Kui tõesti mingil põhjusel peaks seade purunema, vahetab tootja selle kahe aasta jooksul peale seadme ostu välja. Lisaks on mudel disainitud nii, et seda saaks kasutada ka õues. See tähendab, et seadmel pole lahtiseid USB pesasid ja vihm või liivakastimängud ei tee kommunikaatorile midagi," rahustab tehnik Ivar Ambos.
Ka tehnilise poole pealt pole Ambose sõnul võimalik seadmele kuhugi valesti vajutades pöördumatut kahju teha. "Tarkvara saab vajadusel uuesti paigaldada, kasutajaprofiili kustutada ja uue teha. Meie poolt on olemas tehniline tugi ja lisaks tegutseb ka Facebookis grupp „Tobii Communicator 5 kasutajad Eestis", millega kõik vanemad ja spetsialistid on oodatud nõuannete saamiseks liituma."
Kommunikaatorite kohta nõuandeid jaganud Invaru abivahendikeskus on liikumiserivajadustega inimeste abivahenditele spetsialiseerunud valdkonna suurim ekspert Eestis. Üle Eesti asuvas kümnes teeninduspunktis käib igal kuul enam kui 10 000 abivajajat.