Pildil: Tartumaa esindus Soomes Tuusulas.

Kuidas toimus 90-ndate alguses Nõo valla kujunemine, meenutab taasiseseisvunud Eesti esimene Nõo vallavanem Kalle Jürgenson.

Kalle Jürgenson alustas tööd Nõo Küla TSN Täitevkomitee esimehena 1. jaanuarist 1990. Tol ajal oli külanõukogus veel poolteist ametikohta — sõjaväearvestaja ja vallasekretär.

„Nõo vald moodustati 11. juulil 1991. Selleks, et omavalitsuslikku staatust saada, tuli teha kaks dokumenti — valla arengukava ja põhimäärus. Arengukava juurde kuulus ka eelarve.

Algusaastatel (kuni 1993. aastani) tegutses kohalik omavalitsus Eesti NSV kohaliku omavalitsuse aluste seaduse järgi. Sellele vastavalt olid ühitatud vallavanema ja volikogu esimehe ametikoht. Volikogu suurus oli siis 13 liiget.

Muude tegemiste kõrval, mis uues ametis pihta hakkasid, olid nn ostulubade järjekordade pidamine — kes sai värviteleviisori, pehmet mööblit või ehitusmaterjali jm. Rajooni jaotuskava alusel jagati, milliseid tooteid Nõo k/n-le anti, ja kohapeal oli soovijate järjekord, mis siis kokku viidi.

Külanõukogu tegutses Nõo alevikus, Tartu tn 20 (tänane päevakeskuse maja — toim), seal asus ka raamatukogu. 1991. aasta sügisest kolisime Voika tänavale, toonase Nõo kolhoosi kontori sellesse tiiba, kus täna asub perearstikeskus. Praegugi ukse juures olev vallavalitsust tähistav n-ö väikese riigivapiga pronksplaat sai paigaldatud seinale 1991. aastal. Plaadi tellisime metallikunstnik Neeme Kulbokilt.

Nõo lasteaias jäi toona lapsi vähemaks ja tekkis vaba ruumi. 1993. aastal kolisime lasteaia ruumidesse raamatukogu, mis asus lasteaia maja II korrusel. Sama maja alumisel korrusel asus tegutsema ka pood.

 

Allasutused

Asutusi hakati vallale üle andma 1991. aastal, pärast seda, kui külanõukogu oli saanud ametlikult omavalitsusliku staatuse. Üle anti praeguse muusikakooli kohal asunud Kaitseliidu Kodu, Laguja Algkool, Nõo Lastemuusikakool, raamatukogud, lasteaiad ja kultuurimaja. Nõo Keskkool oli riiklik asutus, seda toona ei antud.

 

Ametiülesannete lisandumine tõi kaasa ka ametnike arvu suurenemise

Taasiseseisvunud vallale hakkas tulema mitmeid ülesandeid, millega seoses tekkis vajadus ka uute töötajate järele.

Tekkis raamatupidamine, alguses ühe inimesega ja hiljem lisandus veel kaks. Hallata olid ka valla asutused ning arvete ja palkade maksmine hakkas käima valla kaudu.

Vallasekretärina jätkas tööd Ülle Orgusaar.

Loodi sotsiaalnõuniku koht, ametit asus täitma endine sõjaväearvestaja Heli Valts. Rahalist toetust meil väga anda ei olnud, muretsesime vajadusel küttepuid ja osutasime kodust hooldusabi.

Üks asi, millega sai tegelema hakatud, oli heakord — loodi haljastusagronoomi koht ja tööle asus Gea Järvela. Esimene tööülesanne oli korda teha Kaitseliidu Kodu juures asuv park (Nõo muusikakooli park — toim). See aleviku südames asuv park oli võssa kasvanud — tehti korda jalgrajad ja sai pandud pingid.

Asusime tegelema ka maareformiga, maade tagastamised ja talude piiride väljamõõtmised käisid valla kaudu. Maanõunikuna sai osalise koormusega tööle võetud Esta Tamm, kes tegeles ka kolhoosis maaküsimustega.

Tekkisid tuletõrje- ja päästealased kohustused, mistõttu loodi päästeülema ametikoht, kelle ülesandeid asus täitma August Pakk.

Vallas tegutses kaks konstaablit, kes said palka Politseiametist, aga kelle kabinet asus vallamajas. Neil oli kasutada auto, millele vald omalt poolt ka lisakütet muretses. Ehitasime nende kasutada ka kartseri, aga ei tea, kas seal kedagi kunagi üldse kinni hoiti, kuid olemas see oli. Politseil toona eriti varustust polnud, õnnestus saada neile vanad, enne Teist maailmasõda kasutusel olnud arhailised käerauad, mis olid täiesti korras ja kasutatavad.

1991. aastal oli kommunaalmajanduse murekoht katlamaja ja kütteprobleemid. Talvele mindi vastu teadmatuses, kas kütet jätkub. Katlamajad töötasid nn kerge kütteõliga ja seda ei olnud saada. 1993. aastal moodustati juba munitsipaalettevõte Nõo KM, mis hakkas tegelema soojamajandusega Nõos.

Kui tekkis esimene kütust tarniv erafirma, Alexela, õnnestus meil neilt saada paakautotäis bensiini, millega siis valla autod sõita said. Kolhoosil oli oma tankla, ladustasime kütte sinna. 20 liitrit kütet laulukoorirahvale oli neile suureks abiks, et lauluproovi sõita.

See oli aeg, kui tuli tihti autoga Nõo ja pealinna vahet sõita. Tihti ei olnud paagis niipalju kütet, et jõuda Tallinnasse või tagasi. Kui teeäärsetest tanklatest õnnestus lisa saada, siis oli hästi ja jõudsid sihtpunkti. Ühele autole müüdi mõnes tanklas toona heal juhul vaid 20 liitrit bensiini.

 

Sõprussidemed üle lahe

Omavalitsustele tekkisid sõprusvallad Soome Vabariigist, Nõo sõprusvallaks sai Viitasaari vald. Esimene külaskäik sõprusvalda oli muljetavaldav. Sai nähtud sealset vallavalitsuse ja volikogu tööd päris lähedalt — kuna olen Tallinna juurtega ja omal ajal soome televisiooni vaadatud, ei olnud soome keel mulle võõras.

Soomest tõime vallale ühe vana arvuti, samuti saime abipakke vastsündinutele, mis sisaldasid tol korral väga defitsiitset kaupa — seepi, beebiõlisid, riideid, mähkmeid jm.

Nõukogude ajal toimus kutsealuste arvestus külanõukogus ja siin asus ka sõjaväkke kutsutavate kartoteek. 1990. aasta alguses, kui olin tööle tulnud, lõpetasime selle tegevuse. Helistasin Ants Laaneotsale, kes oli äsja Tartus komissarina tööle asunud, ja ütlesin, et meil on siin midagi, mis on teie oma. Teavitasin, et meie sellega rohkem ei tegele, võtsin kartoteegi kaasa ning viisin Tartus Sõjakomissariaati. Andsin kartoteegi Ants Laaneotsale ja ütlesin, et me lõpetame suhte Vene sõjaväega ära. Laaneots võttis kartoteegi vastu ja lausus: „Meil Eestis võib seda kartoteeki enda jaoks veel kunagi vaja minna."

 

Väljavõtteid Nõo valla esimesest arengukavast 1991

Seiuga 01.01.1990 elas Nõo vallas 3511 inimest, sündis 55 ja suri 50 inimest.

Nõo külanõukogus asus 54 asutust ja ettevõtet.

1991. aasta eelarve oli 935 000 rubla.