Pakkuda oma lapsele parimat võimalikku tuge eakohaseks arenguks, on iga lapsevanema unistus. Montessori pedagoogika on viimastel aastatel kogunud üha suuremat populaarsust ennekõike väikelaste, aga ka kooliealiste hariduses. Nii sai ka Nõos Merilyn Rangi juhendamisel läbi viidud lühikursus, mille käigus tutvustati Montessori metoodika võimalusi.

 

Montessori pedagoogika - mis see siis on?

 

Montessori pedagoogika on haridusfilosoofia ja -meetod, mis pärineb itaalia arstilt, teadlaselt ja pedagoogilt Dr. Maria Montessorilt. Selle lähenemise keskmes on lapsekeskne õpe, mis toetab lapse loomulikku arengut ja iseseisvust. Montessori pedagoogika põhineb ideel, et iga laps on unikaalne ja areneb oma tempos. Selle asemel, et sundida lapsi rangete reeglite ja tunniplaanide järgi õppima, annab Montessori pedagoogika lastele vabaduse avastada ja õppida maailma oma tempos.

Montessori pedagoogikat kasutavad lasteaiad peavad ideaalseks liitrühma suurusega 40 last ja seda juhendama korraga 2 juhendajat. Oskusliku metoodika rakendamise korral on just selline rühma suurus see, mis tagab laste optimaalse arengu ja sotsialiseerumise.

 

Praktiline näide, Montessori metoodika iseärasustest väikelaste ruumikujunduses

 

Üks Montessori pedagoogika põhialuseid on keskkond, mis toetab laste iseseisvust ja õppimist. Selleks on Montessori rühmaruumid kujundatud väikestele õiges mõõdus, et matkida kõiki täiskasvanute tegevusi. Riiulid on täidetud arendavate õppevahenditega selliselt, et lapsed saavad neile ise ligi, valides välja need ülesanded, mis neid huvitavad. See võimaldab lastel teha iseseisvaid valikuid ja õppida vastutust oma tegevuste eest. Uute teemade tutvustamine toimub juhendaja poolt väikestes gruppides just siis, kui laps uue teema jaoks huvi üles näitab. Lisaks lõimitakse õppesse sisse palju praktilisi tegevusi, mis arendavad peenmotoorikat ja enesekindlust – lapsed õpivad nööpima, lukustama ja lahti pakkima erinevaid esemeid, jms..

 

Montessori metoodika keskendub laste iseseisvusele ja praktiliste oskuste arendamisele juba varases eas, et aidata lastel kasvada enesekindlateks, uudishimulikeks ja iseseisvateks õppijateks. Parima kogemuse Montessori põhimõtetel toimivatest klassiruumidest saab külastades Montessori mänguhommikuid või lastehoide ja koole, kes seda metoodikat rakendavad. Meile lähim selline on Montessori Kodu Tartus Koidu tänaval, kus sellest aastast alustas eelkool.

 

Nõos läbi viidud kursus tutvustas osalejatele Montessori filosoofiat ja praktilisi meetodeid, mis võimaldavad lastel iseseisvalt õppida ja areneda. Tutvustati ka Montessori töövahendeid ning juhendati, kuidas luua koduses keskkonnas lapse vastuvõtlikkuse perioodidele kohandatud keskkond.

 

Üheks kursuse korraldamise eesmärgiks oli kaardistada kohalike lapsevanemate huvi Montessori pedagoogika vastu. Tänaseks on kursusel osalenutest alustanud regulaarset kohtumist grupp lapsevanemaid, kes kohtuvad iganädalaselt Montessori mänguhommikute formaadis. Huvilistele on loodud ka Facebook grupp: Montessori Elvas ja Nõos

Siiski on ootused märksa suuremad ja unistatakse Montessori lasteaia ja kooli avamisest meie vallas. Kuna lapsed on kõige vastuvõtlikumad oma arengus just 0-6 eluaastal, siis oleks see suur samm võimaldamaks meie lastel kogeda Montessori pedagoogikat esimesest päevast alates. See annaks neile tugeva aluse iseseisvaks õppimiseks ja enesekindluse arendamiseks. Montessori pedagoogika tõhus ja terviklik lähenemine väikelaste kasvatamisele ja huvi selle meetodi vastu on suur.

 

Osalejate tagasiside:

P.K. Osalesin kursusel lapsevanemana, kellel puudub pedagoogiline taust. Vanemana andis kursus kindlust ja ideid, kuidas saada oma lapsega parem kontakt, mõista tema vanuselisi eripärasid ja vajadusi ning kuidas teda konkreetses etapis toetada. Eriti kõnetas kodune ülesanne, mille sisuks oli (enda) lapse vaatlemine - lahti mõtestada lapse tundlikud perioodid, soodumused ja oskused. Ning seejärel arutleda, kuidas sellest infost lähtuvalt (lapsevanemana) tema huve ja arengut toetada saab. Selline lähenemine aitab mõista lapse käitumist, tema enda huvisid ja olla rohkem praeguses hetkes.

 

K.M. Mulle kui lasteaiaõpetajale on hea teada neid tundlikke perioode lapse arengus 0-6 eluaastal. Mänguhommikul oli väga vahva märgata, et muidu väga liikuv ja energiline minu 7-aastane lapselaps nii pikka aega kiirustamata ja mõnuga rullis voolimismassist ja vormis puulehti ja tegi nendest ise mustri. Ta leidis endale tegemist pikaks ajaks ja tahtis katsetada erinevaid asju ja vahendeid. Ma sain palju-palju ideid, kuidas oma erirühma lasteaia lapsi arendada näiteks meelte tundmaõppimisel ja motoorika arendamisel. Paljud vahendid on ise tehtavad, nt erinevad purgid ja topsikud avamiseks ja kinni keeramiseks, lukud, trukid, paelad kinni-lahti harjutamiseks, tangainete lusikaga teise anumasse panemine, vee valamine jne. Tore kuldne reegel on, mida endale alati meelde tuletada "Ära tee laste eest asju ära, milleks nad on ise võimelised".

Koolitusel oli vanema inimesena heameel näha, et tänapäeva noored vanemad tahavad oma lastele parimat ja kaasa rääkida laste keskkonna ja arengu kujundamisel.  Minu emarolli ja noore õpetaja algusaastatel ei olnud palju valikuid. Olid ülevalt alla antud metoodikad ja vanematena olid eeskujuks ainult oma vanemad. Kui tänapäeval on võimalus valida, mis on parim minu lapsele, tuleb seda teha.

 

Miks peaksime kaaluma Montessori pedagoogika rakendamist meie väikelaste kasvatamisel?

Individuaalne lähenemine: Montessori pedagoogika toetab igat last tema arengule vastaval kiirusel. See võimaldab lastel saavutada oma täielikku potentsiaali ilma surveta.

Iseseisvuse toetamine: Montessori keskkonnas õpetatakse lastele iseseisvust ja enesekindlust. Lapsed saavad tegeleda tegevustega, mis neid huvitavad, ning õpivad võtma vastutust oma tegevuste eest.

Praktilised oskused: Montessori pedagoogika rõhutab praktiliste oskuste õpetamist, mis on olulised igapäevaelus. Lapsed õpivad näiteks iseseisvalt riietuma, sööma, sööki valmistama ja koristama.

Sotsiaalne areng: Montessori rühmades õpivad lapsed koostööd tegema, suhtlema teiste lastega ning lahendama konflikte rahumeelselt.

 

Artikli autor ja kursuse korraldaja: Kätrin Karu-Lavits