Neljapäeval, 23. juunil on võidupüha puhul Eestis lipupäev. Jaaniööl lippe ei langetata ning need lehvivad jaanipäeva puhul ka reedel. Lipud heisatakse 23. juuni päikesetõusul või hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse 24. juuni õhtul kell kümme.
Eesti lipud heisatakse kõikidele elu-, äri- ja büroohoonetele.

Tähistame Eesti vägede vaprust ja kindlat kaitsetahet. 23. juunil 1919 saavutasid Eesti väed pöördelise võidu Landeswehri üle ja vabastasid Võnnu linna. Võidupüha märgib Eesti kaitsejõudude valmisolekut asuda taas kaitsma Eesti iseseisvust.

Vabadussõjas võitlesid Eesti väed ka baltisaksa ning saksa palgasõduritest koosneva Balti Landeswehriga. Pinevas võitluses löödi vastase vägesid ning 23. juunil 1919 võideti tagasi Võnnu (Cesis). Pärast seda murti Saksa vägede vastupanu kogu rindel ja juuli alguses sõlmiti vaherahu.

Võit nn Landeswehri sõjas oli Eestile tähtis poliitilise ja sõjalise olukorra kindlustamiseks. Vabadussõja lõppedes hakati Võnnu lahingu aastapäeva tähistama võidupühana.

Jaanipäev on põhjala rahvaste suurim suvepüha, kuna sel ajal saavutab valgus suurima võidu pimeduse üle.

Jaanipäev tähistab suvist pööripäeva, mil päike, soojus ja valgus on saavutanud suurima võidu külma ja pimeduse üle. Jaanipäeva ja -ööd tähistavad kõik põhjarahvad. Aasta kõige pikema päeva ja lühema ööga olid seotud oma maagilised tavad ja kombed. Üks levinumaid toiminguid on läbi aegade olnud jaaniööl tuletegemine ja tule ümber pidutsemine.