Igas lapses on peidus uudishimu ja soov maailma avastada. Montessori pedagoogika lähtub lihtsast tõest: laps õpib kõige paremini siis, kui ta saab ise proovida, uurida ja katsetada. Meie, täiskasvanute ülesanne on luua talle selleks turvaline ja toetav keskkond, kus tal on aega ja rahu tegutseda omas tempos.

Tänapäeva kiires maailmas, kus fookus on sageli tulemustel, pakub Montessori lapsele väärtuslikku aega süvenemiseks. Selleks on päevakavas näiteks kolmetunnine tööaeg, mis laseb lapsel segamatult pühenduda tegevusele, mis teda päriselt huvitab. Just sellistes rahulikes hetkedes sünnivad uued seosed ja mõtted. Kui anname lapsele aega ja usaldust, areneb temas keskendumisvõime, püsivus ja sisemine distsipliin – oskused, mis on väärtuslikud kogu eluks.

Montessori ei ole vastandumine tavakoolile, vaid pigem teine vaatenurk õppimisele. Kui traditsiooniline kool pakub kindlat raamistikku, kus õpetaja juhib, siis Montessoris on täiskasvanu lapse kõrval pigem teejuhiks. Ta märkab lapse huvi ja toetab teda just seal, kus vaja, lastes lapsel endal olla oma õppeprotsessi eestvedaja. Siin käivad vabadus ja vastutus käsikäes – lapsel on vabadus valida, kuid selgete piiride ja eesmärkide sees.

Kõik algab lihtsatest igapäevaoskustest, mis annavad lapsele enesekindluse: „Ma saan ise hakkama!". Sealt edasi liigutakse meelte, keele, matemaatika ja kultuuri avaramasse maailma. Vanematele lastele jutustatakse „suuri lugusid" – maailma tekkest, elust, inimkonnast ja keelest –, mis äratavad huvi ja kutsuvad ise edasi uurima. Õppimine on praktiline ja loov protsess, kus teadus ja kunst on omavahel loomulikult põimunud.

Montessori rühm on nagu väike ühiskond, kus eri vanuses lapsed tegutsevad koos, õpivad üksteiselt ja hoolitsevad ühise ruumi eest. Kuna vahendeid on piiratud arv, õpivad lapsed märkama teisi, jagama ja oma korda ootama. See kasvatab empaatiat ja koostööoskust – väärtusi, mis on iga kogukonna süda.

Kaasaegsed uuringudki kinnitavad, et Montessori keskkonnas kasvanud lapsed on sageli enesekindlamad, parema keskendumisvõimega ja sotsiaalselt osavamad. See näitab, et õppimisrõõmu saab kasvatada ka ilma hinnete ja pideva välise hinnangute andmise. Sest kõige olulisem on ju see, et avastamisest tuntaks siirast rõõmu – see ongi hariduse tegelik tuum.

Kutsume sind Nõkku meie esimesele ühisele vestlusõhtule, kus räägimegi lähemalt, kuidas Montessori põhimõtted aitavad lapsel kasvada – nii teadmistes kui ka hinges.

Oma kogemusi jagavad kaks praktikut:

**Helen Luigla** on lõpetanud rahvusvahelise AMI 3–6-aastaste juhendajakoolituse ning töötab Nõo lasteaia Krõll Montessori rühma õpetajana.

**Liina Aan** õpib AMI 6–12-aastaste juhendajaks ning juhendab praegu Montessori eelkoolitunde Tartu lasteaias Väike Päike. Sügisest 2026 alustab ta tööd Tartu Forseliuse kooli Montessori õpetajana.

Hea uudis Nõo peredele: huviliste olemasolul plaanib Liina Aan 2026. aasta veebruarist alustada Nõos Montessorist inspireeritud eelkooli ja huviringiga. Täpsem info peagi!