Lusitaania ehk hispaania teetigu (Arion lusitanicus; Arion vulgaris) on pärit Portugalist ja inimese kaasabil levinud kõikjal Euroopas. Esimest korda registeeriti liik Eestis 2008. aastal. Nälkja kiiret levikut on soodustanud muutused maaharimisviisides, kulu ja õlgede põletamise keeld, looduslike arvukuse piirajate vähenemine ning hüppeliselt kasvanud rahvusvaheline taime- ja köögiviljakaubandus.

Hispaania teeteo munad on väga sarnased väetisegraanulitega, mistõttu ei ole neid lihtne istikute mullapallidest kiirelt tuvastada. Munad on siiski veidi läbipaistvamad ja tavaliselt kobarana koos.

Hispaania teetigu on mittetahetud nälkjas meie aedades. Foto: Uudo Timm.
 

Valdavalt taimtoiduline lusitaania teetigu toitub meelsasti mahlakatest köögiviljadest (nt kurk, kõrvitsalised, lehtsalat), ilutaimedest, teraviljakultuuridest ja seentest. Lisaks sobivad lagunevad taimeosad, käärivad puuviljad, suure arvukustiheduse korral mõnikord ka surnud liigikaaslased.

Tavalisteks elupaikadeks on lopsaka taimestikuga vähehooldatud ja harva niidetavad aiad, rohumaad, pargid ja niisked laialehised metsad, ka kasvuhooned. Liiguvad enamasti hämarikus ja öösiti, vihmastel perioodidel ka päeval. Soojadel talvedel ja heade varjevõimaluste korral talvituvad edukalt.

Hispaania teetigu on silmapaistvalt suur nälkjas - täiskasvanud looma kehapikkus on väljasirutatuna 7-15 cm. Tal puudub koda. Keha värvus võib olla väga varieeruv alates tumepruunist punakate, oranži, kollakate ja beežide toonideni. Noortel loomadel esineb sageli mõlemal keha küljel taustavärvist pisut tumedam pikitriip. Keha kattev lima on oranžikaskollane.

Hispaania teeteol puudub koda ja ta on tavalistest kohalikest liikidest oluliselt kogukam. Foto: Uudo Timm.

 

Iseloomulik on tallaserva ere värvus, kus on selgelt näha tumedamad vaod (triibud). Pea värvus on enamasti keha omast tumedam. Hingamisava asub mantlikilbi eesosas.

Valkjad umbes 3 mm läbimõõduga munad munetakse 20-30 (40) kaupa kõdukihi alla, kompostihunnikusse, varjulistesse niisketesse kohtadesse. Munadest kooruvad noored nälkjad 3,5-5 nädala pärast ja suguküpsuse saavutavad juba 6 nädala pärast (on võimelised munema). Üks isend võib muneda kuni 400 muna.

Eestis on registreeritud veel 5 teeteo liiki: hall, vööt-, võsa-, mets- ja kollane teetigu, kes kõik on mõõtmetelt oluliselt väiksemad.

Mõõtmetelt üks sarnasemaid kodumaiseid liike on must-seatigu (Limax cinereoniger)

Täiskasvanud must-seateo kehapikkus väljasirutatuna on 15-20 cm. Värvus varieerub hallist pruuni ja mustani heledamate vöötidega, mantlikilp on must. Hingamisava asub mantlikilbi tagaosas ja lima on värvusetu.

Foto: Must-seatigu ei ole "aiaröövel" ja toitub peamiselt kõdukihist.

 

Teine mõõtmetelt sarnane kodumaine liik on suur-seatigu (Limax maximus).

Täiskasvanud suur-seateo kehapikkus väljasirutatuna on 10-20 cm. Värvus varieerub helehallist hallikas-pruunini tumedamate triipude ja laikudega, mantlikilp on samuti kirju. Hingamisava asub mantlikilbi tagaosas ja lima on värvusetu.

Foto: Suur-seateod nagu must-seateodki on aias pigem kasulikud nälkjad ja neid ei esine kunagi massiliselt. Uudo Timm.
 

Keskkonnaamet kogub teavet hispaania teetigude leviku kohta Eestis.

Siit on kaardirakendust kuhu on märgitud lusitaaniatigude leiukohad.

Kui märkad hispaania teetigu, märgi see kaardile rakenduses teokaart.keskkonnaamet.ee.

 

Mida teha, et vältida lusitaania teetigude oma aeda sattumist:

• ära too oma aeda lilli-põõsaid piirkondadest, kus hispaania teeteod elavad;
• kui ostad istikuid ja kahtlustad, et seal võib olla lusitaania teeteo mune, pane istik karantiini 5 nädalaks: seo mullapalli ümber kilekott, kinnitades selle tihedalt ümber istiku varre ja kontrolli aeg-ajalt, kas kilekoti sees on munadest koorunud nälkjaid. Hoia istikut sobivas kohas (valgus, temperatuur) ja kasta;
• võid ostetud istikute mullapallid läbi vaadata ja leitud (võimalikud) munad hävitada;
• kui piirkonnas on teada lusitaania teetigude levik, siis võib abi olla nn teoaedadest - siledad plekist piirded, kust teod hästi ei jõua üles ronida. Hispaania teetigude ronimisvõime on siiski üpris hea.

 

Mida teha, kui sul on aias hispaania teeteod:

• korja pidevalt ära täiskasvanud nälkjaid, sest iga isend võib muneda väga suure hulga mune;
• löö leitud nälkjad kas labidaga pooleks või korja anumasse ning kalla peale keev vesi. Hukatud isendid võid matta labidasügavusele mulla alla, kus kindlasti ei ole munade arenguks sobilikud tingimused ja nälkjad välja roomata ei jaksa. Tallinna piirkonnas võib hukatud isendid viia Tallinna väikeloomade krematooriumisse (Raba 40), kus need tasuta põletatakse;
• nälkjate kokku meelitamiseks sobivad ka peaaegu tühjaks söödud arbuusikoored ja õlleanumad, kust neid siis on lihtsam kokku koguda;
• suhtle kindlasti naabritega, et ka nemad korjaksid oma aedadest nälkjad kokku, muidu on neist võimatu vabaneda;
• kindlasti ei tohi elusaid nälkjaid viia mujale (metsaserva, niidule, parki), kuna nii hoopis levitad neid ja varem või hiljem levivad nad sinu aeda tagasi;
• hoolda oma aeda - hoia muru madalana, mullapind kobestatuna. Pidevalt kontrolli võimalikke nälkjate ja munade peitumiskohti (suuremate lillepuhmaste ja põõsaste alused, terrassialused, igasugused servaalused), korrasta neid (kaeva ringi, niida). Hävita kindlasti ka munad (kalla üle keeva veega);
• teomürgid ei ole hispaania teeteo tõrjumisel kuigivõrd mõjusad ja nende kasutamisel hävitad hoopis kohalikke kasulikke liike. Lisaks mürgitad seeläbi nendest toituvaid linde-loomi (nt siilid) ja mürk võib jõuda ka koduloomadeni (kassid-koerad);

• ole kindel, et hävitad hispaania teetigu. Tee määramistunnused selgeks ja hoia kodumaiseid liike.

 

 

Allikas: Keskkonnaameti veebilehekülg