Kirikukihelkonnad olid maakirikute tegevuspiirkonnad. Nõo kirikukihelkond on tekkinud 15. sajandi lõpus. Vald 17.-18. sajandil tähendas mõisamaad koos sellel elavate talupoegadega, 18. sajandi lõpus hakkas vald märkima talurahvakogukonda.

Nõo kihelkonnas oli 19. sajandi lõpus 11 valda: Meeri, Keeri, Vastse-Nõo, Vana-Nõo, Luke, Pangodi, Kodijärve, Unipiha, Aru, Tähtvere, Ropka. Aegade jooksul on toimunud mitmeid valdade ühinemisi, suurem reorganiseerimine toimus 1. aprillil 1939, mil moodustati ka Nõo vald (seni kuulus kogu piirkond Meeri valda). Nõo kihelkonna territooriumil asunud 7 valla asemele moodustati 3 valda: Nõo, Tähtvere ja Ropka. Hiljem on valdade piire korduvalt muudetud. Tänapäeval on Nõo vallas 20 küla ja 2 alevikku: Nõo ja Tõravere alevik; Aiamaa, Altmäe, Enno, Etsaste, Illi, Järiste, Keeri, Ketneri, Kolga, Kääni, Laguja, Luke, Meeri, Nõgiaru, Sassi, Tamsa, Unipiha, Uuta, Vissi ja Voika küla.

Nõo vald paikneb Tartu maakonna keskosas, jäädes Tartu linnast edelasse. Läänes piirneb Nõo vald Elva vallaga, idast Kambja vallaga. Nõo valla pindala moodustab 5,6% Tartumaa ja 0,4% Eesti pindalast.  Vallas on 20 küla ja 2 alevikku. Valla administratiivkeskus ja olulisem kohalik tõmbekeskus asub Nõo alevikus.
Nõo valla elanike arv kasvab.