Nõo valla kaasava eelarve 2024 rahvahääletus
Kaasava eelarve hääletus toimub 13.-22. oktoober VOLIS-keskkonnas www.volis.ee. Hääletada on võimalik ka Nõo vallamajas ja Nõo raamatukogudes alltoodud aegadel. Kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument.
Nõo raamatukogus T-R 9-18 ja L 10-14.
Luke raamatukogus E,T,K 11-18 ja N,R 11-17
Nõgiaru raamatukogus E,T,K 11-18 ja N,R 11-17
Valla kantseleis esmaspäeval 16.10. kell 8.30-17.00
Rahvahääletusel saab osaleda rahvastikuregistrisse kantud Nõo valla elanik, kes on rahvahääletuse ajaks saanud 16-aastaseks. Igal hääletajal on võimalik valida kuni kolme idee poolt.
Ootame Teid osalema Nõo valla esimesel kaasava eelarve rahvahääletusel. Kasuta oma võimalust kaasa rääkida valla juhtimises ja vali ideed, mille elluviimist sa soovid.
Rahvahääletusele suunati 6 ideed. Ideid tutvustav VIDEO
1. Minigolf
Mängimisega saavad hakkama nii suured kui väikesed. Seda saab mängimas käia nii suured, kui väikesed. https://www.gogolf.ee/toode/minigolfirada-6-18-hole/
Ettepaneku esitas: Priit Pruus
Asukoht: Meeri seltsimaja territooriumil
Eeldatav maksumus: 9900 eurot
Ideed tutvustav esitlus: LINK
2. Tänapäevased viidad Nõo valla avalikku ruumi
Teen ettepaneku alustada tänapäevase jalgsi ning rattaga liikuja vajadusi ja liikumisteid arvestava viidasüsteemi rajamist võttes eeskujuks näiteks Tartus linnas kasutatavad tänapäevased viidapostid (vaata lisa). Viitadel kasutatakse visuaalset keelt, graafilist disaini, sõnumeid, sisutekste ja kaarte.
Suurema valgustusega viidaposti hinnaks on ca 3000 eurot ja väiksema valgustuseta posti hinnaks on ca 1400 €. Lisanduks ka paigaldamise kulu.
Alustada võiks mõnest viidapostist Nõo alevikus ja siduda need kergliiklusteede, ühistranspordipeatuste ja parklatega, kust liigutakse edasi jalgsi - näiteks Nõo bussipeatus, Nõo kooli peatus Päevakeskuse juures, Nõo kooli parkla raudteejaama juures, Veskijärve parkla.
Ettepaneku esitas: Mait Raig
Asukoht: Nõo vald
Eeldatav maksumus: 15 000 eurot
Näide: foto
Ideed tutvustav esitlus: LINK
3. Koertepark
Koerte liikumisvajadustele mõeldes esitati kaks ideed. Merike Poom ja Airike Jõesaare esitasid idee koertepargist ja Jaana Jürgens idee koerte treeningväljak/mänguväljak rajamiseks. Kuna sisu oli nendel ideedel sama, siis esitajad nõustusid hindamiskomisjoni ettepanekuga ideed liita üheks ideeks "Koertepark" ning suunata see ühe ideena rahvahääletusele.
Koertepark
Koertepargi rajamise eesmärk on luua spetsiaalne avalik ala, kus koeraomanikud saavad viia oma lemmikloomi vabalt ringi liikuma, sotsialiseeruma, treenima ja mängima.
Koertepargi kasutegureid:
Koerte sotsialiseerumine. Koertepark on koht, kus erinevate koerteomanike lemmikloomad saavad omavahel suhelda ja sotsialiseeruda. See on oluline osa koerte käitumise arendamisel. Hästi sotsialiseeritud koerad on panus terve kogukonna heaolu suurendamisse.
Liikumine ja treening. Koertel on vaja regulaarset füüsilist aktiivsust, et hoida neid tervetena ja õnnelikena. Koertepark pakub suurepärast võimalust neile vajaliku liikumise ja treeningu pakkumiseks. Koerale tuleb tagada võimalus rahuldada liikumisvajadust, arvestades tema suurust ja temperamenti (Lemmikloomade pidamise nõuded §9).
Koeraomanike kogukonna loomine. Koertepark toob kokku koeraomanike ja loob võimaluse kogukonna loomiseks ning kogemuste ja teadmiste jagamiseks seoses koerte treenimise, hooldamise ja käitumisega.
Ohutu keskkond. Koertepark on kontrollitud keskkond, kus koerad saavad joosta ja mängida ilma ohtlike liiklusolukordade või teiste ohtude kartuseta.
Õpetus ja treening. Koertepark võiks pakkuda ka spetsiaalseid treeninguala või takistusradasid, mis võimaldavad koeraomanikel koos oma lemmikutega erinevaid treeningharjutusi teha.
Koerte käitumise parandamine. Kui koerad saavad koos teiste koertega mängida ja suhelda, aidatab see parandada nende käitumist, vähendades näiteks haukumist, hüppamist või hüperaktiivsu
Lõõgastumine ja lõbu. Koertepark on koht, kus nii koerad kui ka nende omanikud saavad lõõgastuda, lõbutseda ja turvaliselt ning meeldivalt aega veeta
Asukoht
Potentsiaalne asukoht Nõo Vahe tänav 8 (lisa 1).
Asukoha plussideks on hea ligipääsetavus, võimalus auto parkida lähedal asuvas Veskijärve parklas. Jalutuskäigu kaugusel kortermajad ehk potentsiaalsed koertepargi kasutajad.
Koertepargi ala
Ala suurus hinnanguliselt 1600 ruutmeetrit.
Piirdeaed on jaotatud kolmeks eraldiseisvaks osaks: eesruum, väiksemate koerte ja suuremate koerte aedik. Eesruumis asub spetsiaalne prügikast ning koertepargi korda tutvustav teadetetahvel. Väiksem koeraaedik on mõeldud alla 15 kg kaaluvatele koertele ning suurem suurematele. Mõlemas koerte aedikus asuvad atraktsioonid ning treening elemendid koertele ning istepink inimestele.
Aial on jalgväravad ja tiibvärav, mille kaudu on ligipääs ka hooldussõidukitele.
Hinnanguline maksumus
Piirdeaed (paneelidega), jalg- ja tiibväravad koos paigaldusega ning projekteerimine ca 13 000 eurot;
Teadetetahvel/sildid ca 200 eurot;
Istepingid (2 tk) ca 900 eurot;
Prügikastid (2 tk mänguväljak + rand) ca 1000 eurot;
Atraktsioonid, treening elemendid ca 4900 eurot.
Kui eelarve võimaldab lisada spetsiaalne koerte väljaheidete jaoks mõeldud prügikast Nõo Veskijärve äärde.
Kokkuvõte
Idee on teostatav 2024. aasta jooksul. Rajatav objekt ei tekita valla järgnevate aastate eelarvetele ebamõistlikke kulusid. Püsikulud on prügikasti tühjendamine, väljaheitekottide lisamine ning pargi hooldus.
Park pakub avalikku hüve ning saab olema avalikus kasutuses.
Koertepark võimaldab koertel tervislikult liikuda, sotsialiseeruda ja treenida, aidates vähendada käitumisprobleeme ning hoida neid füüsiliselt ja vaimselt aktiivsetena. Lisaks pakub see kogukonnale turvalist ja meeldivat kohta, kus koeraomanikud saavad suhelda ning luua tugevamaid kogukonnasiseseid sidemeid. Koertepark on oluline ja kasulik kogu kogukonnale, kuna see mitte ainult ei võimalda koertel tervislikult toimetada, vaid aitab ka tagada, et koerad arenevad hästi käituvateks. See omakorda suurendab kogukonna ohutust, sest koertepargis treenitud ja sotsialiseerunud koerad on vähem altid soovimatule käitumisele avalikes kohtades.
Ettepaneku esitasid: Airike Jõesaar, Merike Poom
Asukoht: Lisatud failis
Eeldatav maksumus: 20 000 eurot
Ideed tutvustav esitlus: LINK
Koerte treeningväljak/harjutusväljak
Pakun välja idee luua Nõkku koerte treeningväljak/mänguväljak. Olen märganud, et Nõos on päris paljudel lemmikuks koer, aga ei ole ühtegi kohta, kus saaks koera muretult lahti lasta, koera treenida või lasta lapsel rahulikult koeraga mängida (näiteks palli visata). Tartus on sarnaseid väljakuid vähemasti kolm, nendega saab tutvuma minna. Koerte treening/mänguväljak on oma olemuselt küllaltki lihtne, vaja on vaba maa-ala, mis piirata aiaga ja hea oleks, kui seal piiratud ala sees oleks ka mõni koera treenimisvahend, näiteks kaldteedega poom ja mõni takistus, millest üle hüpata. Koerte treenimis/mängimisväljak ei ole kindlasti ainult koertele, vaid ikka peredele. Pered saavad sinna minna koos oma lemmikuga, lapsed saavad õppida loomaga tegelemist, koeraomanikud saavad omavahel tutvuda jne. Lisaks oleks see turvaline kõigile, nii koertele kui ka inimestele, keegi ei pea muretsema lahtiselt jooksva koera pärast.
Idee esitaja: Jaana Jürgens
4. Meeri seltsimaja õueala
Meil on seltsimaja, mille on kogukond sisuliselt ise loonud esitades toetusi erinevatele kogukonna ja maaelu toetavatele projektidele. Aga see on üks väike oaas keset küla. Oleme keskusest ära lõigatud suure põhimaanteega. Nõkku olemasolevate mänguväljakuteni jõudmine tähendab lapsele ca 3,5 km kõndimist mööda suhteliselt tiheda liiklusega kõrvalmaanteed ja ristumine põhimaanteega. Sama teekond on Meeri suurematel lastel mini Arenale. Keegi ei taha ega julge oma last sellele ristiretkele saata. Sellepärast vajabki Meeri oma mänguväljakut. Me ei vaja suurt mängulinna, me vajame Meeri oma mänguväljakut.
Ära saada lapsi ja noori maanteele rändama, vaid toeta Meeri noori ning toeta nende igakülgset arengut.
Sinu häält on vaja, et Meeri lastele luua ohutu keskkond, kus olla ja mängida.
Kui mõtled, et kas Meeri eakad vajavad tähelepanu ja koosviibimiskohta, siis jah, nad vajavad.
Anna oma hääl meile ja lood sedasi väärika keskkonna eakatele.
Kui tahad Nõo valda kohta, kus oleks võimalik läbi viia üritusi ja suunduda loodusesse, siis anna oma hääl Meerile. Aita luua ka väljapoole Nõo alevikku kõigile noortele mõnus keskkond ja vanadele väärikas koosviibimise koht.
Ettepaneku esitas: Meeri Küla Arendamise Selts
Asukoht: Meeri seltsimaja territoorium
Eeldatav maksumus: 18 083 eurot eurot
Lisafailid: Kivistiku hooviala Hooviala kirjeldus Eelarve Ettepanek
Ideed tutvustav esitlus: LINK
5. Varikatusega rattaparkla Nõo Põhikoolile
Eesmärgiks on rajada Nõo Põhikooli juurde varikatusega rattaparkla. Praegu on rattahoidjad lageda taeva all ja vihmaga saavad rattad märjaks. Eriti suur probleem on elektritõukerataste parkimisega, sest neile võib vihm kahju teha. Kui kooli juures oleks varikatusega rattaparkla, siis saaks rohkem lapsi rattaga koolis käia. Häid rattateid on aastatega juurde tulnud ja nüüd oleks aeg parkimisvõimalusi parandada.
Rattaparklat saab ehitada moodulite kaupa. Ettepanek on paigaldada nii palju mooduleid, kui 20 000 euro eest on võimalik. Selle eelarvega peaks saama 20-30 katusega rattakohta, millest oleks juba palju abi.
Rattaparkla idee võitis 6. klasside "Nõo valla rõõmu ja mure" konkursil esikoha.
Ettepaneku esitasid: Eero Sven Tuvikene
Asukoht: Nõo Põhikooli juures
Eeldatav maksumus: 20 000 eurot
Ideed tutvustav esitlus: LINK
6. Välijõusaali rajamine
Välijõusaal soodustab tervislikke eluviise ja annab võimaluse inimestel tasuta treenida. Pakub noortele turvalisi ja motiveerivaid võimalusi aktiivselt aega veeta ning arendada oma füüsist.
Kuna plaan on rajada välijõusaal kooli staadionile, kus on eelnevalt olemas mõned sportimisvõimalused, siis tulevikus võiks spordiväljakutest saada kogukonnakeskus. Inimesed kohtuvad, suhtlevad ja toetavad üksteist. See tugevdab kogukonna sidemeid ja parandab üldist kogukonna heaolu. Spordiväljakute rajamine näitab kogukonnatugevust ja pühendumust tervislikule eluviisile. See võib tõsta kogukonna uhkust oma elukeskkonna üle ning motiveerida inimesi hoolitsema nii oma tervise kui ka kogukonna eest.
Treeningseadmed on ohutud ja peaaegu hooldusvabad. Need masinad sobivad erinevatele vanusegruppidele, füüsilise vormiga inimestele ja algajatele kui ka edasijõudnutele. Trenažöörid võimaldavad läheneda individuaalsemalt, sest raskused on reguleeritavad.
Välijõusaali rajamine kogukonnale ja noortele toob kaasa tervise ja heaolu paranemise, tugevama kogukonna ning rohkem aktiivseid ja õnnelikke inimesi. See on investeering tulevikku ja inimeste elukvaliteeti.
Ettepaneku esitas: Taavi Merisalu
Asukoht: Nõo Põhikooli staadion
Eeldatav maksumus: 19 980 eurot
Lisafail: Pakkumus seadmetele
Ideed tutvustav esitlus: LINK
Info kaasava eelarve hääletuse osas: Maano Koemets tel 53425242.