Lastekaitse

Lastekaitse peamine eesmärk on lapse õiguste ja heaolu igakülgne tagamine. Lapse heaolu on lapse arengut toetav seisund, milles lapse füüsilised, tervislikud, psühholoogilised, emotsionaalsed, sotsiaalsed, kognitiivsed, hariduslikud ja majanduslikud vajadused on rahuldatud.

Lastekaitse

Lastekaitse lähtub alati lapse huvist

Lastekaitse kesksel kohal on lapse huvid. See tähendab, et kõigi last puudutavate otsuste puhul hinnatakse, milline on just selle lapse jaoks parim lahendus tekkinud olukorras. Teemad ja valdkonnad, millele l peab tähelepanu pöörama lapse parima huvi väljaselgitamisel ja hindamisel, on suures osas sätestatud seadustes.

Lastekaitsespetsialistil on kohustus hinnata lapse huve vastavalt seaduses etteantud juhistele. Seega vahel peab lastekaitse tegema otsuseid, mille suhtes vanemad või laps on eri arvamusel. Lapsel on õigus avaldada oma seisukohta teda ennast puudutavates asjades ning nende seisukohtadega peab arvestama vastavalt lapse eale, arengutasemele ja lapse parimale huvile.

Lastekaitselt toe saamine

Koostöö lastekaitsega algab sageli sellest, et vanemad või laps ise võtavad spetsialistiga ühendust ja paluvad abi. Samuti võib suhtlus lastekaitse spetsialistiga alguse saada ka erinevate lapse ja perega seotud asutuste või teiste inimeste pöördumisest lastekaitse spetsialisti poole.

Lastekaitse spetsialisti poole võib pöörduda ükskõik milline isik, kes on mures lapse heaolu pärast. Seadusest tulenevalt on abivajavast lapsest teatamine iga inimese, eelkõige laste ja peredega töötavate spetsialistide kohustus, kui nad kahtlustavad, et lapse kasvamine ja areng on ohus. Eraisikuna saab seda teha ka anonüümselt.

Lastekaitse

Mis põhjustel võib olla abi vajalik?

Pere elus toimub suur muutus, mis võib mõjutada kõigi selle liikmete elu.
Vanemate jõud on raugenud, nad kannatavad psüühiliste probleemide, depressiooni või haiguste all.
Vanemad pruugivad palju ja tihti sõltuvust tekitavaid aineid.
Perekonnas kasutatakse vägivalda.
Laps või noor ise teeb asju, mis on talle ohtlikud või kahjulikud; ta pruugib näiteks rohkesti sõltuvust tekitavaid aineid, paneb toime süütegusid või ei täida koolikohustust.
Laps peab kandma oma vanuse kohta liiga suurt vastutust oma perekonna igapäevaelu eest, näiteks vanema haiguse tõttu.

Mis järgneb ühenduse võtmisele või teatele?

Lastekaitsespetsialist jälgib hoolikalt igat teadet ja pöördumist ning vajaduse korral alustab lapse ja perekonna olukorra hindamist. Lapse ja pere vajadustest tulenevalt võib olukorra leevendamiseks perele pakkuda erinevaid teenuseid ja toetuseid või alustada juhtumitööd pikema ja ulatuslikuma abivajaduse katmiseks.

Enamasti on töötaja perega ühenduses ning kutsub vanemad ja lapse probleemi arutama. Lapse ja pere olukorra hindamisega seoses võib olla mitu kohtumist ning need võivad toimuda sotsiaalosakonnas, lasteaias, koolis või perekonna kodus. Kohtumistel räägitakse üheskoos sellest, miks teade on esitatud ning mida lapse ja perekonna abistamiseks saaks teha. Olukorra esmase hindamise käigus on lastekaitsespetsialistil õigus kohtuda lapsega ka ilma tema vanemate juuresolekuta.

Kui lapse ja perekonna olukorra puhul on vajalik lastekaitse abi, algab koostöö lastekaitsega. Kui abivajaduse hindamise tulemusena tekib spetsialistil mure lapse olukorra pärast, võidakse lastekaitset alustada ka olukorras, kus laps ise või tema vanemad ei pea seda vajalikuks.

Lastekaitse tööga ei alustata, kui olukorra esmase hindamise põhjal selgub, et laps ja pere toetust ei vaja või neid on võimalik toetada ühekordse meetmega näiteks nõustamise või mõne muu erialapsetsialisti vastuvõtule suunamisega.

Kui lastekaitse töö siiski algab, võidakse last ja peret toetada näiteks sotsiaalse juhendamise ja nõustamisega, majandusliku toega, tugiisikuteenusega, vaimset tervist toetavate teenustega jm.