Mälumängus osalevad neljaliikmelised võistkonnad. Igas mängus tuleb vastata küsimustele kuues erinevas teemas ning igas teemas ootab mängijaid viis küsimust. Hooaja viimase mängu teemad olid näiteks „targem kui 10.b“, lennundus, helindid, „Spordist naamoodi“, kirjandus ning traditsiooniliselt ka varia.
Hooaja viimases mängus tegi eriti tugeva etteaste esimest korda osalenud võistkond Palupera, kes kogus 50 punkti ja võttis sellega mänguvõidu. See oli ühtlasi kogu hooaja kõrgeim tulemus. Palupera kogus enim punkte teemades „Spordist naamoodi“ ja varia ning tõestas, et mälumängus võib kõrgesse mängu sekkuda ka täiesti uustulnukana.
Teise koha saavutas viimases mängus võistkond Viimane Peatus ning kolmanda koha Raspel. Mõlemad võistkonnad kogusid maksimumpunktid teemal „targem kui 10.b“.
Viimasel mälumängul teadsid võistkonnad kõige paremini just teemat „On targem kui 10.b“. Sel korral vastasid kõik võistkonnad õigesti kolmele küsimusele:
- Millisel Eesti kalal pole soomuseid, lõugu ega tüüpilist suud?
- 1977. aasta ajakirjas Horisont nr 2 kirjeldatakse üht valmivat ehitusobjekti järgnevalt: „Uus kõrgehitis tuleb ajakohane, paljude töö- ja abiruumidega. Tema betoonosa kujutab altpoolt tüvikoonust, ülalt silindrit. Edasi jätkuvad nelja erisuguse läbimõõduga metallsilindrit.” Mis ehitisest on jutt?
- Vanad eestlased tegid neid pirni- ja õunapuust. Ehtsamad valmivad aga kanarbikujuurest. Sirge sobib tugevate lihastega inimesele, kõver tahtejõuetule. Stalinil oli muide kõver. Millest on jutt?
Kõige keerulisemaks osutus seekord lennundus, mis on küsimuste koostaja Peet-Märt Irdi enda lemmikteema. Selles voorus koguti kõige vähem punkte, kuid just ootamatult rasked teemad hoiavadki mälumängu põnevana ja pakuvad mängijatele parajat väljakutset.
Kui mõnele küsimusele teab vastust vaid üks võistkond, antakse välja nii-öelda sooloauhind. Seekord teenis selle võistkond 1/3 Sulas, kes ainsana teadis, mis eripära on peaaegu kõigil Ernest Hemingway teostel ning mida esineb teiste autorite loomingus märksa vähem.
Sel hooajal toimus kokku viis mängu ning igal mängul oli erinev võitja. Jaanuaris võitis Vintskaja, veebruaris Nõlva Kiirtee, märtsis Ramses, aprillis NRG ja mais Palupera. See näitab, et sari oli väga tasavägine ning tugevaid võistkondi jagus igasse mängu.
Üldvõitja selgumine oli sel hooajal eriti pingeline. Võistkonnad NRG ja Nõlva Kiirtee kogusid hooaja lõpuks võrdselt punkte ning võitja tuli välja selgitada lisaküsimusega. Küsimusele, mis aastal esitleti Eestis esimest korda autot, pakkus täpsema vastuse NRG, kes krooniti hooaja üldvõitjaks. Teise koha saavutas Nõlva Kiirtee ning kolmanda koha Raspel. Selline lõpplahendus hoidis põnevust üleval viimaste hetkedeni ja andis hooajale väärika finaali.
Hooaja jooksul teeniti voorudes maksimumpunkte ehk 10 punkti kokku 23 korral. Kõige sagedamini tegi täisvooru Nõlva Kiirtee.
Kolmas hooaeg näitas, et mälumäng on Nõo valla kultuurielus oma koha leidnud. Rõõm on näha, et sellest on kujunenud oodatud igakuine kohtumine, kuhu tulevad nii püsivõistkonnad kui ka uued tulijad. Eriliselt tore on, et kaasa löövad eri vanuses inimesed ning mänguõhtud pakuvad lisaks teadmiste proovilepanekule ka head seltskonda ja mõnusat kogukonnatunnet.
Mälumängu osaleja Andres liitus sarjaga hooaja keskel uustulnukana, kuid sai enda sõnul kohe väga positiivse elamuse. „Just hea seltskond, mõnus pingutus ja mänguline ajude ragistamine pärast pikka töönädalat andsid tõuke panna kokku oma võistkond ning hakata edaspidi samuti aktiivselt kaasa lööma. Mälumäng on minu jaoks suurepärane võimalus argimõtted korraks kõrvale jätta, uusi teadmisi saada ja veeta kvaliteetselt aega toredate inimestega,“ sõnas Andres.
Mälumängu hubasele õhkkonnale annab palju juurde ka Nõo Noortekeskuse kohvik. Mängude vahepeal said osalejad teha väikese pausi ja võtta kohvikust nii juua kui midagi head hamba alla. Kõige populaarsemaks osutusid mängust mängu pestorullid, vahvlid ja kohv. Noortekeskuse noored olid abiks ka küsimuste jagamisel ning vastuste kogumisel.
„Meie tublid ja ettevõtlikud noored panid püsti oma kohviku, kus pakkuda sai kõike head ja paremat. Eelnevalt küpsetasime koos nii magusat kui ka soolast. Kohviku avamise ajaks oli kõik valmis ning noored olid väga tublid. Kes küpsetas, kes teenindas, kes tegeles kassaga ja kes suhtles klientidega. Just selliste tegemiste kaudu õpitaksegi eluks vajalikke oskusi – vastutuse võtmist, koostööd ja suhtlemist,“ sõnas noorsootöötaja Artur Skutsas.
Mälumängu küsimusi koostab Peet-Märt Ird koos Nõo Reaalgümnaasiumi õpilaste ja vilistlastega. Sel hooajal aitasid küsimuste koostamisel, vastuste parandamisel ja punktide lugemisel kaasa Laura Kasesalu, Simo Linno, Eva Angelica Kaldaru ja vilistlane Artur Mikk. Tänavused teemade ideed koguti eelmise hooaja osalejatelt.
Enamik mängijaid tuleb Nõo vallast ja naabervaldadest, kuid osalejaid on ka kaugemalt, näiteks Järvamaalt ja Viljandimaalt. See näitab, et Nõo mälumäng on kasvanud üle valla piiride ning toonud kokku inimesi, keda ühendab uudishimu ja sõbralik võistlusvaim.
Suur aitäh kõigile osalenud võistkondadele, küsimuste koostaja Peet-Märd Irdile ning noortele abilistele, Nõo Noortekeskuse noortele ning noorsootöötajatele ja Nõo valla kultuurispetsialist Andri Viinalassile, kes aitasid kaasa mälumänguhooaja õnnestumisele.
Loodetavasti kohtume juba uuesti sügisel.
